Päeva pargi saaga sai punkti (1)

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeva tänava park.
Päeva tänava park. Foto: Margus Ansu

Päeva parki jääb alles väike park, mille linn omandab tasuta, aga kerkib ka 13 kortermaja, oli aastaid kestnud vaidluste tulemus. Kelgunõlv kaob.

Pärast tuliseid vaidlusi, mis on kestnud aastaid ja jõudsid ka kohtusse ja maavanema ette, kehtestas Tartu volikogu Päeva pargi detailplaneeingu, ametlikumalt öeldes kruntide Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 detailplaneeringu.

Suurem osa senisest Päeva pargist läheb hoonestamisele, kuid pargiala jääb Tähe-Pargi ristmiku juurde ning nagu maavanem planeeringuvaidlust lahendades tõdes, võib see väiksemale alale koondatult ja paremini kujundatult leida senisest mitmekesisemaid kasutusviise ning leida aktiivsemat kasutust.

Planeeringuala 1,7 hektaril on ehitusõigus antud kolmeteistkümne korterelamu ehitamiseks. Iga elamu ühel krundil, suurim lubatud ehitusalune pindala sõltub krundist ja jääb vahemikku 210-300 m². Ehitusaluse pindala sisse ei ole arvestatud hoonealuse garaaži murukattega katus, lodžad, terrassid ega rõdud.

Hooned on kavandatud kuni kolmekorruselised. Mõned majad on lubatud ehitada lamekatusega, mõned peavad olema viilkatusega.

Tartu linna üldplaneeringule vastavalt on Tähe ja Pargi tänavate nurgale planeeritud üldkasutatav maa. Planeeringus on sätestatud, et moodustatav üldkasutatava maa krunt antakse pärast väljaehitamist tasuta üle Tartu linnale.

Planeeringus on sätestatud, et ehitamise eel tuleb teha vähemalt viie kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus, mis hõlmab ka pargiala.

Vaidlused olid kauakestvad. Muuhulgas kogus kodanikeühendus Roheline Karlova 908 allkirja, et kogu ala säiliks haljasalana.

Karlova teemaplaneering, mis nägi ette praegu säilivast oluliselt suuremat haljasala, vaidlustati halduskohtus ja halduskohus tühistas planeeringu parki puudutavas osas.

Diskussioon jätkus.

Aastal 2012 asus Tartu linn kõnelustesse ühe krundiomaniku Merko Tartuga üldkasutatava maa omandamiseks, kuid ei pidanud õigeks omandamist elamumaa hinnaga. Järgnesid kõnelused hinna üle ja Merko Tartu soovis ka mõndedele uus hooneile lamekatust.

Kerkis üles soov säilivat pargiala laiendada.

2014. aasta lõpus jõudis linn planeeringu eskiisi avalikule väljapanekule suunamiseni, olles tõdenud, et avalik huvi ja pargiala laiendamise soov ei kaalu üles kinnistuomanike omandipõhiõiguse piiramist.

Volikogus esitas IRLi esindaja Jüri Kõre küsimuse, miks ei olnud sobilik Karlova Seltsi pakutud kompromiss suurendada pargiala ja arendajatele anda vastutasuks mujal suurem ehitusõigus. Abilinnapea Jarno Laur keskendus vastuses tõdemusee, et tegu on miljööalaga, mille tõttu hoonete maht ei saa olla väga suur ja nii ei olnud mänguruumi palju: "Tahtsime miljöösse sobivat mahtu ja hoonete kõrgust."

Isamaalise Tartu Kodaniku esindaja Merle Jääger tundis huvi, kas säilib Karlova laste kelgunõlv Pargi tänava ääres. Laur pidi möönma, et see jääb paraku uute hoonekruntide alla.

Tähe tänava äärde jääb pargiala 2291 m². Kavandatud pargialale lisaks moodustub Pargi tänava rekonstrueerimisega väike väljak Pargi ja Tähe tänava ristmikul. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles