ERM korraldab homme hariduskonverentsi

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERMI direktor Tõnis Lukas: muuseumikülastus peab olema osa riiklikust õppekavast.
ERMI direktor Tõnis Lukas: muuseumikülastus peab olema osa riiklikust õppekavast. Foto: Kristjan Teedema

Homme algusega kell 11.00 korraldab Eesti Rahva Muuseum Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis hariduskonverentsi, millel arutatakse üldhariduskooli õppekavades sisalduvate valikuvõimaluste üle. Mis on lubatud ja mis keelatud? Millised on õpetajate ootused õppekavale? Kes ja kuidas peaks neid arendama? Kas väljaspool koolihooneid saab ja on kasulik luua ja pidada õpikeskkondi?

Oktoobris uues hoones tegevust alustav Eesti Rahva Muuseum kavatseb laiendada õpilastele mõeldud haridustegevust. Selleks annab suurepärase võimaluse hoone avar hariduskeskus kuue õppeklassiga, millele hoone muudel aladel (näituseala, konverentsikeskus jne) lisandub veel sama palju õpperuume.

Seega suudab ERM korraga teenindada tervet väiksemat põhikooli. ERM loodab, et uued võimalused innustavad koole, õpetajaid ja õpilasi üle Eesti pakutavates haridusprogrammides osalema. Tänaseks on valdav osa Tartu üldhariduskoole juba oma huvi ja valmisolekut kinnitanud ERMiga sõlmitud koostöölepingute kujul.

 «Eesti Rahva Muuseumi ülesanne on olla uutele põlvkondadele kohaks, kus end täiendada, mõistes põlvkondade järjepidevust ja traditsioonide tähendust rahva elujõule. Meil on varsti suur uus maja ja eesmärk, et 2020. aastal ei lõpetaks ei põhikooli ega gümnaasiumi ükski noor, kes ei ole ERMis käinud,» rääkis ERMi direktor Tõnis Lukas.

«Selleks peab muuseumikülastus olema osa nii riiklikust õppekavast kui iga kooli õppekavast eraldi. Et seda seisukohta haridusüldsusega arutada, korraldabki Eesti Rahva Muuseum õppekavaarendusele pühendatud hariduskonverentsi,» lisas ta.

Konverentsi kava:

1. «Kes saab aidata kooli õppekavas ette nähtud vabaduste kasutamisel?», Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor

2. «Arengud õppekavas – muutunud õpikäsitus ja valikuvõimalused», Mariann Rikka, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert

3. «Õpetajate ootused ja arusaamad õppekava arendaja ning rakendajana: ülevaade uurimustest», Rain Mikser, Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi vanemteadur

4. «Õppekava lubab», Ain Tõnisson, Tartu Tamme gümnaasiumi direktor

5. «Formaal- ja huviharidus tänapäevase õpikäsituse valguses: kas tõesti Koit ja Hämarik?», Anzori Barkalaja, Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja

6. «Eesti Rahva Muuseum kui õpikeskkond», Kaari Siemer, Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles