Astun kindlasti ka ise kellamängu laienduse toetajate ridadesse, kuid esmalt on mul põhimõtteline ettepanek: enne kui tellida ühtki uut kella, tuleks igasugune raha, mis kellade toetuseks koguneb, kulutada olemasoleva kellamängu häälestamisele.
Pangem esmalt kellad häälde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei hakka siinkohal pikemalt arutlema selle üle, kas või kui hääles need kellad on. Ei pea olema muusik, et aru saada –midagi on väga viltu. Kuigi seda kellamängu on algusest peale püütud kiita – eks investeering oli tehtud ja idee on ju tegelikult väga hea, kuid ...
Kui siiani kuuleme minoorile lähenevat «Tartu marssi» ja teisi suurepäraseid lugusid, mis häälestuse tõttu on väga nutuseks muutunud, tõuseb mul kananahk ihule, kui mõtlen, et võime tulevikus sama moondununa hakata kuulma laulu «Mu isamaa on minu arm».
Sooviksin väga, et ka mina linnakodanikuna võiksin raekoja kellade üle uhkust tunda, kui mõne väliskülalisega üle Raekoja platsi jalutan, ning ei peaks piinlikkusest punastama ja soovima, et me sinna pigem natuke varem või hiljem oleksime jõudnud.
Mina isiklikult pole kohanud mitte ühtegi inimest – ei kodu- ega välismaalt – , kes oleks pärast kellamängult kuuldud vildakaid meloodiaid selle kellamängu kohta ühegi hea sõna poetanud. Sellega ma ei väida, et kõik, kes on Tartu kellamängu kuulnud, oleksid õnnetud ja nõutud. Ma ei pretendeeri siin laiade masside arvamuse edastamisele, kuna ei ole kunagi spetsiaalset küsitlust teinud.
Mina ei tea, miks väidetavalt prestiižne Saksa tehas väljastas omal ajal nii häälest ära kellad. Kui mõelda sellele, et kellad on ehk valmistatud ajaloolisi traditsioone järgides ning pole soovitud tänapäevase tehnikaga sellele läheneda, oleks ehk üks võimalik seletus – kui restaureeritakse või püütakse taastada võimalikult autentselt vanu kellasid, siis ongi teised reeglid.
Kuid ka sellisel juhul ei peaks rahulduma ilmselgelt ebarahuldava tulemusega, vaid lihvima vormide mõõte senikaua, kuni vajalik tulemus on saavutatud.
Tartu raekoja kellamäng on uus kellamäng, mis on nagunii elektrooniliselt ja digitaalselt juhitav, ning seega ei tohiks olla tabu neile mõni tööriist korra külge panna ja need ära häälestada.
Enamik inimesi on tõenäoliselt olukorraga leppinud ning arvavad, et kellasid ei ole võimalik häälestada, kuid neid on võimalik häälestada. Olen kellade ja nende häälestuspõhimõtete vastu pisut huvi tundnud ning kümmekond aastat tagasi FA Schola ansamblile ka ise ühe kellamängu ehitanud.
See on komplekteeritud ühes Rootsi kellatöökojas traditsioonilise tehnoloogia järgi valatud kelladest. See kellatöökoda ei valmista kelli kui muusikainstrumente, seetõttu pidin pärast ligikaudse häälestusega kellade väljavalimist kohapeal hiljem kõik kellad üle häälestama.
Tõsi, see koosneb väikestest kelladest (D–g´), kuid füüsikalised põhimõtted, kuidas kelli häälestada, jäävad samaks, ükskõik kui suured nad siis on. Suuremaks koos kelladega muutub lihtsalt tööjõu- ning ajakulu.
Vaadates veel korra ajalukku võib meenutada, et Hiinas oli häälestatud kellamäng kasutusel juba üle 5000 aasta tagasi. Kõla ja häälestuse poolest sooviksin esile tõsta Pekingi Keelatud Linna kõrval asuva Esivanemate templi kellamängu, kus kellad on mitte ainult väga hästi hääles, vaid osa puhul võib kuulda täiesti selgelt väga laia ülemhelide spektrit, kus puudub igasugune kullerdus.
Kindlasti leiame palju kellamänge, mis on veel halvema kõlaga. See ei tohiks siiski olla põhjenduseks, et mitte püüda saavutada paremat kõla Tartus.
Kui just leping pole juba sõlmitud, siis miks mitte eeltoodut silmas pidades uurida kellade valmistamise tingimusi, hinda ja kvaliteeti ning kaaluda nende tellimist hoopis Hiinast.
Võimalik muidugi, et kuulus ja kuninglik Hollandi kellatehas valmistab paremad ja hääles kellad. Sellegipoolest ei aita see parandada olemasolevat olukorda ja võib muuta selle mingis mõttes veel halvemaks, sest suurem häälest ära kellamäng pole kindlasti parem kui väiksem, pigem vastupidi.
Selles kontekstis võiks öelda, et üksainus kell on kindlasti parem kui omavahel halvasti kokku kõlavad mitu kella. Loodetavasti on võimalik olukord lahendada positiivselt ning saavutada tulemus, kus Tartu raekoja kellamängu üle ka päriselt uhkust võiks tunda. Loodan, et seoses käimasoleva kampaaniaga saab saavutatud parim võimalik lahendus ning täidetakse mõlemad eesmärgid: olemasolev kellamäng häälestatakse ning saadakse juurde tellida ka uued kellad.