Suusamaratonide stardikohad müüakse kõikjal maailmas läbi rekordkiirusel. Üliagaralt registreerutakse ka Tartu maratonile – nii pole ehk võimatu lähiaastail üle lüüa kunagine 13 000 osaleja piir.
Maratonihullus rabas tervet maailma
Norra suusamaratoni, 19. märtsil sõidetava Birkebeinerrenneti osalejakohad said novembris otsa 18 minutit pärast seda, kui avati võrgu kaudu registreerumine. Kõik 16 000 stardikohta haarati rekordkiirusel.
See oli juba kolmas Worldloppeti maraton, kuhu selleks ajaks enam osalema ei pääsenud. Septembri alguseks oli välja müüdud Marcialonga Itaalias (30. jaanuar), järgnes oodatult Rootsi Vasaloppet (6. märts).
Maratonibuum
Ka tšehhide Jizerska Padesatka (9. jaanuar) suusamaratonile oli oktoobris juba tuhat registreerujat enam kui mullu samal ajal. Tšehhid kehtestasid tänavu esimest korda osavõtupiiri − 5700 suusatajat. Ja 15. detsembril ilutses nende kodulehel suur kiri: sold out.
18. detsembril sai täis American Birkebeineri (26. veebruar) osalejaarv, saada oli veel kohti vaid 12-kilomeetrisele Prince Haakoni rajale.
Sellist buumi Worldloppeti suusatamises pole olnud juba aastaid. Mullu müüdi Tartu maratoni 6500 kohta välja kümme päeva enne võistlust. Tekkis omapärane nähtus – stardikohtade järelturg. Tänavu tõsteti targu osalejapiiri esmalt 7500-le ja seejärel 8500-le. 6500 sai täis juba 19. detsembril.
Piisab teisest järjestikusest korralikust talvest ja maratonihullus on haaranud enneolematud mõõtmed.
Mitte ainult suusamaratonihullus, osalejarekordeid on löönud kõik klubi Tartu Maraton üritused. Aga eestlane pole ikka rahul − heidab korraldajaile ette osalejapiiri kehtestamist. Vanasti oli maratonil 12 000 kuni 13 000 suusatajat, miks siis nüüd ei saa?
«Ka meie tänapäeva korraldajate suurim unistus on nõukaaja meestele heas mõttes ära teha ja maagiline 13 000 registreeruja piir uuesti ületada. Kuidas kõike logistiliselt ellu viia, pole veel lahendust,» ütles Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
Palju sõltub osavõtjatest. Tuleks teha koostööd transpordis. 1980. aastatel oligi võtmesõna ühistransport. Tuldi kollektiivide kaupa bussidega. Nii võiks ka nüüd tellida sõpruskonniti, firmati, spordiklubiti bussid. Muidu on stardis-finišis keeruline. Võimalik, et neljakesi sõiduautoga tulla on odavam kui neljakümnekesi bussi rentida. Ent ka neljakesi sõiduautos on ruum hästi kasutatud.
Nõukogude ajal oli maratoni taga pea terve riik koos komparteiga. Mis teenindamist puudutab, siis praegused korraldajad ei tohiks jänni jääda. Kelgu sõnul on hea koostöö ka politsei ja maanteeametiga: «Kui nii tugevad ametkonnad meiega kaasas on, siis suudame kõik probleemid lahendada. Kui rahvas on jätkuvalt tahtmist täis Tartu maraton maailma kolme suurima suusamaratoni hulka viia, pole miski välistatud.»
Seljad kokku
See tähendab ühtset suurt eesti asja ajamist. «Ei saa siin vaadata üksi meie otsa ega üksi suusatajate otsa, paljudel tuleb seljad kokku panna,» nendib Kelk. Need paljud on peale maratoniklubi omavalitsused, riigiametid ja maaomanikud.
Ka seadusandja. On ju Tartu maraton – nii suusa-, jooksu-, rulluisu- kui rattamaraton – suurimaid terviseüritusi Eestis.
«Valitsejad võiksid suuta vastu võtta sportimist soodustavaid seadusi, et firmad saaks lihtsamalt töötajaile sportimistingimusi tagada,» ütleb Kelk. «Praegu tähendab ka töötajaile maratonile sõiduks tellitud buss automaatselt erisoodustusmaksuga maksustamist. Absurd – ühe käega võtame raha inimeste tervisespordi arvelt ja teisega korjame seda haigekassasse, et inimeste tervist parandada.»
Rekordaasta
• 39. Tartu maraton. Põhidistantsidel, avatud raja sõidul ja lastesõitudel ületas finišijoone 8038 inimest, neist lapsi 1269. Mullu oli lõpetanuid 7927.
• 28. Tartu jooksumaraton tõi rajale 5326 meest ja naist, neist lapsi 2018. Eelmisel hooajal oli lõpetanuid 4136.
• 29. Tartu rattarallil jõudis finišisse 6184 ratturit (lapsi 2517). Aastal 2009 lõpetas 5375 spordisõpra.
• 4. Tartu rulluisumaratoni finišisse jõudis 1306 rullitajat, neist 302 last. Mullu 1528.
• 13. Tartu rattamaratonil finišeerus 6418 ratturit, neist lapsi 1796. Mullu 6289.