Bruno Mölderi viis filosoofia juurde soov mõista inimest ja maailma, sest maailm oleks ju võinud olla hoopis teistsugune ning inimene võinuks jääda tekkimata, arutleb vaimufilosoof.
Filosoof otsib inimese kohta maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus, Oxfordis, Cambridge’is ja Århusis õppinud ning Konstanzi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mölder töötab praegu Tartu Ülikoolis teoreetilise filosoofia teadurina ning sai tänavu presidendi noore teadlase auhinna.
Kes on tänapäeval filosoof?
Tänapäeval on filosoofia professionaliseerunud.
Peaaegu kõik filosoofid töötavad kas ülikoolides või uurimisasutustes ning teevad teadustööd.
Kuivõrd on ka täiesti tavalises inimeses filosoofi?
Ma ei ole kohanud ühtegi tavalist inimest. Kõik inimesed on millegi poolest erilised.
Kui aga küsida, kui palju on filosoofi inimeses, kes ei ole professionaalne filosoof – muidugi võivad igas inimeses tekitada filosoofilised küsimused kimbatust ja panna neid lahendusi otsima, ilma et nad teaksidki, et need küsimused on filosoofilised.
Te uurite vaimufilosoofiat. Millega vaimufilosoofia tegeleb?
Analüütiline vaimufilosoofia püüab mõista igasuguseid psüühilisi ilminguid, ta analüüsib vaimu (inglise keeles mind).
Vaimufilosoofia arutleb näiteks selle üle, mis tagab vaimuseisundite (tunded, soovid, mõtted ja nõnda edasi) sisu.
Filosoofiat võib vaadelda ka kui eksitusse sattunud mõtte teraapiat. Tooge näide, kus teie meelest on mõte sattunud eksitusse ning vajaks filosoofiat kui teraapiat?
Üks valdkond, kus oleks kasu filosoofiliselt rangest mõtlemisest, on müstika. Liiga palju kajastatakse meedias nõidu, astrolooge ja soolapuhujaid.
Meelelahutusliku nähtusena pole mul nende vastu midagi, kuid sageli võetakse neid tõsiselt.
Võiks mõelda, millistele tingimustele peaks maailm vastama, et selles toimuvat üldse saaks niiviisi ennustada. See maailm peaks olema hoopis teistsugune. Psühholoogidele on hästi teada nõksud, kuidas kirjutada teksti, mis tundub selle lugejale täpselt tema kohta käivat. Ma ei arva, et horoskoopides peitub midagi enamat psühholoogilistest mõjutustest.
Milline on teie meelest 21. sajandi alguses suurim filosoofiline väljakutse?
Võib rääkida niihästi filosoofilisest väljakutsest kui ka väljakutsest filosoofiale.
Filosoofiliseks väljakutseks ehk probleemiks, mille lahendamine vajab filosoofide abi, on teadvuse probleem ehk küsimus, kuidas saavad ajuprotsessid olla aluseks teadvusnähtustele (näiteks värvuse tajule või valutundele).
Aga milline on väljakutse filosoofiale?
Teated mõne filosoofiaosakonna sulgemisest Euroopas või Ameerikas pole kahjuks enam üllatavad ajal, mil tegevuse väärtust hinnatakse üha enam sellega, kui palju ja kui kiiresti see kasumit toob.
Filosoofia mõju ühiskonnale on kaudne ning selle toime avaldub pikaldaselt.
Filosoofilise teksti mõistmine nõuab kestvat pingutust ja pühendumist, mis tähendab liikumist vastuvoolu internetiajastu harjumusega saada infot hoobilt hoomatavate tükkidena.
Nii ongi filosoofia ees väljakutse jääda püsima maailmas, mis kipub marginaliseerima mõtlemist, mis vajab aega ning mille viljad ei pruugi olla kohe käegakatsutavad.
Alati on ja jääb kahtlejaid, miks on filosoofiat vaja. Kuidas te vastaksite neile?
Filosoofia püüab vastata küsimustele, mis on inimkonda saatnud aastatuhandeid.
Professionaalsed filosoofid tegelevad seesuguste küsimustega kõrgeimal võimalikul tasemel.
Kui loobuda professionaalsetest filosoofidest, siis seeläbi ei õnnestu meil filosoofiast ikkagi vabaneda.
Niikaua kuni inimene tahab maailma ja iseennast mõista, ei kao filosoofilised küsimused kuhugi.