Kui palju kõneainet pakkunud Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe valimistel pidi erakonna esimehe Edgar Savisaare soosik Oudekki Loone kõige kiuste tunnistama Aadu Musta paremust, siis maakonnas võeti revanš: piirkonna senise juhi Aleksandr Suvorovi tõukas troonilt Peeter Ernits.
Pärast novembri lõpu suurkongressi joonistus välja terav veelahe Edgar Savisaare ja tema vastaskandidaadi Kadri Simsoni ning nende toetajate vahel. Asjale lisasid vürtsi hiljutised Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe valimised, kus erakonna juhatus soovitas juhiks Jaanus Karilaidu, ometi otsustas Simson tema vastu kandideerida ning saavutaski lõpuks napi võidu.
Kuna piirkondade esindajatest moodustatud volikogu on Keskerakonnas tähtis otsustusorgan, on kandunud vastasseis üle ka piirkonnajuhtide valimisse, misläbi üritavad nii Savisaare kui Simsoni leer oma positsioone kindlustada. Nii ongi üldjuhul üles seatud kaks kandidaati, kellest üks toetas suurkongressil Edgar Savisaart ja teine Kadri Simsonit.
Tartumaal läksid vastakuti mullu piirkonna juhiks valitud Aleksandr Suvorov, kes pole eitanud toetust Simsonile, ning Peeter Ernits, kes on omakorda selgelt Savisaare paadis. Valimised kujunesid savisaarlaste triumfiks: Ernits võitis häältega 83:33 ning ka piirkonna uus juhatus ja volikogu koosnevad tema sõnul üheselt erakonna juhi pooldajatest.
Saatuslik Simsoni toetamine
Meeksi vallavanem Suvorov nentis, et kongressist alguse saanud lõhe kumab läbi igast piirkondlikust valimiskonverentsist ning erandiks polnud ka Tartumaa oma. Ta märkis, et sai juba päev-paar enne valimisi temani jõudnud signaalidest aru, et vastasleeri potentsiaal on suurem ning ilmselt tuleb leppida kaotusega. «Saatuslik oli kongressil Kadri toetamine,» ütles Suvorov otsekoheselt.
Suvorov kinnitas, et mitmes piirkonnas teravalt esile kerkinud nn rändhääletajatest Tartumaal rääkida ei saa, küll oli – erinevalt varasematest aastatest – kohal mitu riigikogu liiget. Seejuures said nad enne hääletamist esineda ka sõnavõttudega, Tartu valimiste päevakava selle mäletatavasti välistas, millega aga Heimar Lenk kuidagi leppida ei tahtnud. Laupäeval võis riigikogulastest saalis näha Lenki, Tarmo Tamme ja Maarika Tuus-Lauli, märkis Suvorov.
Aleksandr Suvorov jätkab piirkonna lihtliikmena, juhatusse ta ei kandideerinud. «Ei soovinud,» kõlas mehe napp kommentaar. Küll avaldas ta siirast soovi, et erakond taas ühtsemaks muutuks, sest vastasseisust ei võida keegi. «Kuid see tasakaalustamine peab tulema erakonna juhtkonnast, mitte piirkondadest,» rõhutas Suvorov.
Rahutuvi Ernits
Ka Peeter Ernits möönis, et lõhe leeride vahel on selge. See tuleneb tema sõnul aga ennekõike Kadri Simsoni mängitavatest võimumängudest, kuna ideoloogilisi ja sisulisi eriarvamusi kahe leeri vahel polevat. Ernitsa arvates peaks Simson tunnistama kaotust kongressil ning Edgar Savisaarega asjad sirgeks rääkima, kuid mingil põhjusel ta seda teha ei tahtvat või ei julgevat.
Just omavahelist rääkimist rõhutas Ernits kõige enam ning märkis, et tahaks selles mõttes tegutseda rahutuvina, kuid tema sõnul pole vastasleer rääkimisest kuigi huvitatud. Vaid Kadri Simsoni isa Aadu Mustaga olevat nad saanud – küll emotsionaalselt – asjad selgeks räägitud.
Mis puudutab Tartumaa piirkonna valimisi, siis enda sõnutsi soovis Ernits kandideerida, kuna on ebaõigluse ja manipulatsioonide vastu. Selle all pidas ta silmas seda, et tema väitel oli Suvorov tegutsenud Keskerakonna tahte vastaselt, kui viis suurkongressile võrdselt Simsoni ja Savisaare pooldajaid, kuigi tegelikult olnud Savisaare toetus piirkonnas selgelt suurem.
Oma kindlat võitu kommenteerides märkis Ernits, et nägi selle nimel palju vaeva ja kohtus erakondlastega Peipsist Võrtsjärveni. Oma eesmärkidest rääkides tõi ta mõistagi välja järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimised, kus soovitakse võrreldes eelmiste valimistega tugevalt edasi minna. Samuti tahab ta, et suhtlus Toompea ja piirkonna vahel oleks senisest märksa tihedam ja vahetum.