Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu sulelised loeti kokku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Linnade linnuvaatlusvõistlusel osalenud (vasakult) Aret Vooremäe, Margus Ots ja Peeter Raudsepp silmasid Tartu kõige lõunapoolsemas paigas Emajõe ääres kühmnokk-luige paari. | FOTO: Risto Mets

Märtsikuu viimasel pühapäeval kutsub Eesti ornitoloogiaühing linnuhuvilisi õue kevadet tervitama ja üle lugema Eestisse naasnud linde. Et vaatlus oleks põnevam, võistlesid linnad juba 14. korda omavahel liigirohkuses.

Kellegi sulelise nägus häärber koos seenest varikatusega Raadi kalmistul. | FOTO: Risto Mets
Lindudele võib oma aia kõrval ka metsa toitu viia nagu seda on tehtud Ihastes. Seal ei ohusta neid ka ringi luusivad kassid. | FOTO: Risto Mets
Kuna kodukaku häält polnud pimeduses kuulda, käisid linnuhuvilised neid loendamas Tähtveres, kus ühes pargis istus puu otsas kolm kakupoega. | FOTO: Risto Mets
Varahommikul, mil inimesed alles magasid, uurisid linnurallil osalejad Kvissentalis pingsalt Emajõge, et leida sealt võistlusnimekirjale täiendust. | FOTO: Risto Mets

Kevad on tänavu mullusest hilisem, tuli tõdeda Tartu linnuhuvilistel. Mullu õnnestus Emajõelinnas võistluse ajal kohata 73 linnuliiki, tänavu 62, mis oli üsna jahedat ilma ja paiguti maapinda katvat lund arvestades üsna hea tulemus.

Sama kinnitas ka linnade linnuralli tulemusi koondanud Tarvo Valker, kelle sõnul edastas Tartu sisemaalinnadest tavapärase pikima nimekirja. Mereäärsetes linnades on veelinde rohkem ning Paldiski ja Haapsalu linnutundjad suutsid tuvastada üle 70 linnuliigi. Tallinnas koguni 83.

Lindude meelispaik Raadi

Võistlus algas nagu tavaliselt kell 5 varahommikul ning sel kellaajal alustasid ka tartlased. Videvikutunnil on veel võimalus kohata öise eluviisiga kakkusid.

Mullu õnnestus Emajõelinnas kohe üles leida nii värbkakk, kodukakk kui kõrvukräts, kuid sel korral õnn vaatlejaid ei soosinud ning esimese liigina sai kirja hoopis mitmekülgse lauluoskusega musträstas. Alles päris päikesetõusu eel kostis lõpuks oodatud värbkaku vile linna põhjapoolses servas Klaasi tänava piirkonnas.

Kodukakk oli tänavu tartlastele aga nagu väike trumpkaart tagataskus. Selle liigi esindajaid on kohatud linna mitmes paigas. Kui linnu vilistamine jäi pimedas kuulmata, sõideti ühe Tähtvere linnajaos asuva pargi serva ning vaadeldi ühe puu otsas kolme kõrvuti istuvat kodukakupoega.

Lindude seas on endiselt väga populaarne paik Raadi kalmistu. Paiguti isegi harulduseks peetav tamme-kirjurähn võttis vaatlejad seal rohevintide ja tihaste seltskonnas lahkesti vastu. Rähne õnnestus võistkonnal, kuhu kuulusid Margus Ots, Peeter Raudsepp, Aret Vooremäe ja siinkirjutaja, kohata tervelt kuus liiki, ehk ära kuuldi kõik rähnilised, keda linnakeskkonnas oli vähegi tõenäoline kohata.

Tubli veelindude saagi andis Emajõe äär Vana-Ihastes ja Ihaste sild. Lisaks kahele luige- ja kolmele pardiliigile õnnestus silmata hõbehaigruid, kormorani, väikekosklaid ja sõtkaid.

Toonekurge veel polnud

Väga arvukaks liigiks osutus Tartus üllatuslikult puukoristaja. Linnuhuviline Peeter Raudsepp arvas hiljem, et huvi pärast oleks võinud kuuldud-nähtud puukoristajad lausa kokku lugeda. Selle liigi laul varjutas pea igas peatuspaigas kõik teised helid.

Nagu vaatlusvõistlusel va­­remgi on juhtunud, võib üsna ootuspäraste liikide üles leidmine võtta väga palju vaeva. Taas kulus tunde, et leida lõpuks pasknäär või tutt-tihane.

Kohe-kohe peaks saabuma aeg, mil kõikjalt kostab metsvindi laulu või linavästriku säutse. Need liigid jäid aga sootuks kohtamata. Samuti valge-toonekurg.

Seda enam oli heameel tänavuse teadaolevalt esimese võsaraadi silmamisest. Üsna esimesi päevi on kohal ka näiteks metskurvitsad ja tikutajad. Ka kuldnokk – meie aedade tuntuim kevadekuulutaja – näitas end puuladvus.

Tagasi üles