Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Näituse koostaja loodab lugejate abile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Reet Margi sõnul saab Raadil kunsti välja panna ajutiste näituste saalis (tema vasakul käel) ja selle ees. | FOTO: Margus Ansu

Raadil käib Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone sisustamine, püsiväljapaneku kõrval täituvad ka ajutiste näituste ruumid. Ühes neist saab juba avamise esimesest päevast, 1. oktoobrist, vaadata kunstiteoseid.

ERMi omakultuuride osakonna juhataja Reet Mark rääkis, et nii ettevalmistatav esimene väljapanek, mis annab ülevaate rahvusromantilisest kunstist, kui ka järgmised näitused on tihedalt seotud püsiväljapanekuga. Esimese väljapaneku kujunemisse saavad aga oma osa anda kunstilembesed lehelugejad.

Rahvusromantika

Meie rahvusromantika kõrgaeg oli Margi sõnade kohaselt aastatel 1900–1917, mil kunstnikud kujutasid Eestimaa kaunist loodust ja maa kuulsusrikast minevikku – muistset vabadusvõitlust või müüte Kalevipojast ja teistest sangaritest. 1980. aastate teisel poolel hakkasid samad teemad taas kunstnikke köitma. «Seda aega võib pidada rahvusromantika teiseks tulemiseks,» lisas ta.

Mitmed olulised rahvusromantilised teosed on kunstiajaloolaste ja -teadlaste vaateväljast liikunud teadmata kuhu, näiteks kogujatel omavahel käest kätte või oksjonitel müüjatelt anonüümseks jääda soovivatele ostjatele.

Seepärast pöördub Reet Mark kõigi nende poole, kelle kodus on eesti kunstnike rahvusromantilist originaalloomingut (maalid, graafika, skulptuur) ja kes tahavad seda ERMi uues majas kogu Eesti rahvale näidata: «Andke endast mulle veel enne suve teada aadressil reet.mark@erm.ee või telefonil 731 1454.»

Osa esimese näituse pilte tuleb Tartu kunstimuuseumist ja osa Eesti kunstimuuseumist, ent mujaltki.

Nikolai Triigi ühe väga hea teose sai näituse koostaja Eesti ajaloomuuseumist. «Olen mõnest erakogust juba samuti midagi saanud ja paljudelt eraomanikelt on olemas nõusolek,» lisas ta.

Saalis 400 ruutmeetrit

Ajutiste näituste saalis on Reet Margi andmeil umbes 400 ruutmeetrit põrandapinda ehk pisut rohkem kui raeplatsi viltuse maja igal korrusel. Seinapinda on aga rohkem, sest ruumil ei ole aknaid ja lagi on kõrgemal.

«Ei ole reegel, et sellesse saali tulevad ainult kunstinäitused,» ütles ta. «Siia on mõeldud rohkem sellised näitused, mis võtavad kokku mitu ala, näiteks etnoloogia, kunst, arheoloogia ja kirjandusteadus.»

Ajutiste näituste saal asub 356 meetrit pika hoone tagumises osas. Saali kõrvale on kavandatud black box, kus hakatakse korraldama muu hulgas festivale. «Oleme paindliku programmiga,» ütles Reet Mark. «Kui näiteks on vaja kiiresti mingit näitust mõne festivaliga seoses, saame seda siin saalis teha.»

Tagasi üles