Ain Kallis: klimaatilise kevade saabumine võtab veel aega

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumikellukesed.
Lumikellukesed. Foto: Liis Treimann

«Talv lõpeb siis, kui algab märts, kui rahvas kõnnib plärts ja plärts!» kõlab Hando Runneli luuletus. Kuigi täna varahommikul algas kevad ka astronoomiliselt, pole plärtsumist kusagilt kuulda, pigem vastupidi – prognoosi kohaselt võib mõnel järgmisel ööl langeda termomeetri näit isegi kuni 15 külmakraadini.

Kuigi võib tunduda, et tänavune talv on kuidagi eriliseks pikaks veninud, rahustas Tartu Postimehega vestelnud klimatoloog Ain Kallis kärsitud kevadeihalejad maha ja nentis, et tegemist on täiesti tavapäraste viimaste aastakümnete märtsiilmadega.

«Astronoomiline kevade algus ei tähenda veel sugugi seda, et algab ka klimaatiline kevad ehk see, mida taimed, linnud ja inimesed kangesti ootavad. Sellest saame rääkida ikkagi siis, kui lumi on läinud ja ööpäeva keskmine temperatuur on ületab püsivalt pluss viit kraadi. See aeg saabub meile üldjuhul 15. aprilli kandis või heal juhul aprilli esimeses pooles,» rääkis Kallis. Ta lisas, et tema tudengipõlves oli täiesti normaalne, et veel märtsi lõpus sai suusatada ning näiteks 30ndatest aastatest ei maksa üldse rääkida, siis läks lumi reeglina ära alles mai alguses.

Meenutades aga seda, mismoodi viimastel aastatel jõulud kipuvad ikka musta maaga saabuma, tekib paratamatult kiusatus väita, et loodus on justkui kuu ajaga või isegi enamaga nihkes. Ain Kallise sõnul võiks sel juhul rääkida, et loodus on nihkes mõlemast otsast – ühtepidi tuleb lumi maha väga hilja, samas teiselt poolt läheb see lumi ka suhteliselt vara ära.

«Lumi on hakanud keskeltläbi paar nädalat varem ära minema kui on 30 aasta keskmine. Kliimamudelite järgi peaks märts lähemas tulevikus olema meil täiesti ilma lumeta ja kui kõik  ilmamudelid ja stsenaariumid täide läheksid, muutuvad kahtlaseks ka detsember, jaanuar ja veebruar,» andis Kallis ühtlasi mõista, et traditsioonilised krõbedad talved võivad juba lähitulevikus meie jaoks kaduda.

Kuid millal tänavune kevad oma õige hoo siis ikkagi sisse peaks saama? Ain Kallis rõhutas, et kuna kevadkuude ilm on meie laiuskraadidel väga raskesti ennustatav, siis midagi kindlat lubada ei või. «Mudelite järgi ennustades peaks varsti hakkama pihta, aga samas ütlevad erinevad hobiilmatargad, et loodusmärkide järgi kipub  kevad vinduma,» tõdes Kallis.

Ta lisas siiski muiates, et ega kevad kunagi tulemata pole jäänud, varem või hiljem läheb ikka soojaks. «Aga ega ka praegu väga viga ei ole – päike särab ja varsti võib juba päikest võtma hakata. Sest kui päike on keskpäeval ja lumi on hästi puhas ja värskelt sadanud, saab lumelt peegeldunud ultraviolettkiirguselt sama palju kui taevast tulevaltki, selles mõttes on aprill päevitamiseks väga mõnus kuu, kui lund tuleb. Nii et ei ole halba ilma heata,» ärgitas kogenud klimatoloog kõiki juba vargsi päikesevannegi võtma.

Mis puudutab aga erinevaid internetist leitavaid pikemaajalisi prognoose, siis näiteks Venemaa ilmaportaal Gismeteo.ru lubab meile märtsi lõpuks juba päris ilusat sooja ja 28. märtsil on nende prognooside kohaselt Tartus koguni 13 soojakraadi. Aprilli alguses läheb nende ennustuse kohaselt aga taas jahedamaks ning kuu esimese poolel on sooja enamasti vaid kolm-neli kraadi.

Ka Marko Kaasiku teaduspõhine mudel lubab märtsi viimaseks dekaadiks ilma soojenemist, aprill peaks Tartus tulema keskmisest (5,5 kraadi) veidi soojem, aga ka sajusem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles