Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Leevenevad nõuded teevad lasteaednikke nõutuks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kõrveküla lasteaia Päikeseratas Siilikeste rühma õpetaja Kairi Mesi (vasakul) ja õpetaja abi Piret Ojavee katsetasid koos ühe assistendiga uut töökorraldust, ent said koos lapsevanemate ja lasteaia juhtkonnaga paari nädala pärast aru, et nende rühmale see ei sobi. Nüüd töötab Siilikestega taas kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. | FOTO: Kristjan Teedema

2017. aasta sügisest ei peaks Eestis enam olema  alla kolmeaastastele lastele sõimesid, kuna loodav seadus sellist aiarühma vormi ette ei näe. Väikelapsed tuleks viia hoidudesse, kus ei pea töötama pedagoogilise kõrgharidusega õpetajaid.

Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel valmistatakse praegu ette uut alushariduse ja lastehoiu seadust, kus ühe suurema muudatusena ei kohta enam sõna lastesõim, alla kolmeaastased lapsed käiksid kõik lastehoidudes.

Lisaks võivad lasteaiad loobuda muusika- ja liikumisõpetajatest, nende senist tööd hakkaksid tegema rühmaõpetajad. Juba praegu on aga lubatud, et kahe kõrgharitud õpetaja ja ühe õpetaja abi asemel võib rühmas olla üks õpetaja ja kaks assistenti.

Lasteaednikud on aga mures, mida need muudatused kaasa toovad. Kuna seadus peaks juba poolteise aasta pärast jõustuma, tekitab see lasteaednikes pingeid kuni selleni välja, et kardetakse koondamisi.

«Need muudatused on ilmselt ainult kokkuhoiu teenistuses, ma ei oska siin näha mingit positiivset mõju,» rääkis Eesti lasteaedade juhte esindav Tartu Meelespea lasteaia direktor Heda Kala.

Odavam tööjõud

Kui lastesõimes on praegu enamasti kaks kõrgharidusega õpetajat, siis lastehoius piisab 280-tunnise koolituse läbinud lapsehoidjatunnistusega personalist. Heda Kala viitas, et madalama haridusega personal on ka madalama palgaga. «See on ilmselge kokkuhoiu koht,» lisas ta.

Lisaks kokkuhoiule tekib küsimus, kuidas mõjutavad muudatused tööd lastega. Näiteks ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemi on hakatud kasutama järjest rohkemates lasteaedades, juba on näha ka tagasilööke.

Kõrveküla lasteaed Päikeseratas proovis sellist töökorraldust tänavuse aasta alguses, kui üks koolieelikute rühma õpetaja jäi lapsepuhkusele ning lasteaed ei leidnud talle asendajat.

Lasteaia direktor Jana Rosenthal rääkis, et peale kahenädalast uue töökorralduse katsetamist tuli tunnistada, et see ei toimi. Lapsevanemad olid rahulolematud, et ei saa enam õhtuti õpetajalt päeva kohta tagasisidet, ning õpetaja abi töökoormus suurenes tunduvalt.

Siilikeste rühmas sel ajal üksi õpetaja ülesandeid täitnud Kairi Mesi ning tema abi Piret Ojavee rääkisid, et nad olid harjunud kogu aeg ühtmoodi koos töötama ega saanud uue süsteemi puhul enam aru, kes mida peab tegema.

Kairi Mesi sõnas, et sellise süsteemi rakendamist tuleks alustada täiesti uute inimestega puhtalt lehelt.

Palju katsetamist

Jana Rosenthal lisas, et muudatusele oleks pidanud eelnema suurem selgitustöö lapsevanemate seas. Ta on käinud ka uurimas, kuidas tema kolleegid Harjumaal on uue korraga harjunud.

«Seal on öeldud, et mõnda meeskonda on tulnud kolm-neli korda välja vahetada, enne kui see hakkab tööle. Hea, kui leiab inimesed, kellel on ühine keemia ja tekib koostöösoov,» rääkis ta.

Tartu Postimehega vestles ka tartlanna, kelle lapse rühmas on läinud sügisest tööl üks õpetaja ja kaks abilist. «Meie õpetajast on saanud võlgade sissenõudja, sekretär, raamatupidaja, nõustaja,» rääkis lapsevanem. «Jah, ta sai küll palgatõusu, aga töökoormuse tõus on müstiliselt suur.»

Tema sõnul näevad vanemad õpetajat vaid hommikul, ent siis pole õpetajal vanematega suhtlemiseks aega. «Kui varem tuli õpetaja hommikul lapsele koridori vastu ja ta nägu säras, siis nüüd toimetab ta kogu aeg pea arvutis või paberites,» lisas lapsevanem.

Tartlanna sõnul oli tema lapse rühm veel aasta tagasi väga aktiivne, ent nüüd kumab kõikjalt läbi töötajate ajapuudus.

«Varem olid nad alati õues, kõrvuni märjad ja porised, ka õhtuti. Sügisel lõpetati see ruttu ära, postkasti tuli teade, et lapsed enam õhtuti õues vanemaid ei oota, kuigi kõik teised rühmad käisid endiselt ka õhtul väljas,» lisas ta.

Hea tahte lootus

Heda Kala rääkis, et kuigi kõigil uut süsteemi kasutavatel lasteaedadel ei pruugi olla selliseid negatiivseid kogemusi, ei plaani tema oma lasteaias uut korda rakendada. Ta lisas, et nende lasteaias on õhtune aeg oluline, et õpetaja saaks tegeleda lastega, kes vajavad individuaalset järeleaitamist.

Ent Kala sõnul on Eestis omavalitsusi, kus nähakse uut süsteemi kui kokkuhoiumeedet: kahe kõrgharitud õpetaja asemel kasutatakse ühte, ent tema töötasu ei tõsteta.

Nii näeb Kala ohtu ka selles, et seadus annab võimaluse loobuda liikumis- ja muusikaõpetajatest.

«Lasteaiajuhtide ühenduse mure on, et kõik sõltub ju omavalitsuse huvidest ja eelkõige rahalistest võimalustest, kas neid rakendusi nähakse kui kokkuhoiu võimalust,» lisas ta.

Kui praegu võivad omavalitsused olla mõistvad ja ei asu seaduses lubatud muudatusi kohe rakendama, siis see hea tahe võib Kala sõnul pöörduda, kui sündimus väheneb ja pearahapõhise rahastamisega ei suudeta praeguseid teenuseid enam tagada.

Mille arvelt?

Kui lasteaed või omavalitsus peaks otsustama, et liikumis- ja muusikaõpetaja töö saavad ära teha ka rühmaõpetajad, tekib Heda Kala sõnul küsimus, mille arvelt õpetajad seda lisatööd tegema hakkavad.

«Suureneb ühe õpetaja töökoormus ja vastutus, ent kui tööülesandeid tuleb juurde, siis kusagilt peab jääma neid vähemaks. On see individuaalne töö, lapse arengu jälgimine või töö lapsevanemaga?» arutles ta.

Kõrveküla lasteaia õpetaja Kairi Mesi vastas küsimusele, kas tema oleks valmis tegema ära näiteks muusikaõpetaja töö, et sõimelastega võib ta ju lihtsaid liisusalme laulda, ent vanemate laste õpetamisel jääks hätta. «Ma ei oska nootigi lugeda,» lisas ta.

Tema abiline Piret Ojavee lisas, et ka lasteaiapidude ettevalmistamine on suur töö ning selles on muusikaõpetajal suur roll. «Kas siis me hakkame Youtube'ist muusikat laskma?» küsis ta naljaga pooleks.

Kairi Mesi märkis, et ka liikumisõpetaja valmistab iga oma tundi põhjalikult ette ning seal ei piisa sellest, kui lapsed lihtsalt õue jooksma lasta.

«Me ei anna aru, kui palju on asjaliku tegevuse jaoks vaja lisaaega,» lisas õpetaja.

Tagasi üles