Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rahvas tahab Tartu uuenevasse turuhoonesse söögikohta

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu turuhoone. | FOTO: Margus Ansu

Turg peab jääma turuks, leidma uusi kliente ja ei peaks muutuma odava, säilivusaja piiril kauba müüjaks, ütleb uuendusideedest vahekokkuvõtet tehes Tartu Turu arendusjuht Heiki Hansen.

Võimalust sõna sekka öelda on kasutanud kümned tartlased ning mõtteid ja soove on edastatud palju. Hansen võttis kokku, et enamik rõhub sellele, et mingil juhul ei peaks muutma turuhoone välisilmet, seda ka plaanis ei ole.

Käsitöö turistidele

«Turuhoone puhul on läbiv joon see, et söögikoht tundub paljudele ahvatlev, eriti kui see kasutaks turul müüdavat toorainet. Või ka mitu söögikohta,» ütles Hansen. «Arvamused liiguvad sinna suunda, et praegune lahendus nelja müügisaarega peaks paika jääma. Seda meil ka plaanis muuta ei ole. Küllap ei sooviks seda muinsuskaitsegi.»

Muutmise ja uuendamise mõtteid aga on, eriti just selles plaanis, mida ja kuidas müüa.

Näiteks turistidele mõeldes on välja pakutud, et müügil oleks käsitöö ja suveniirid. «Loomulikult hästi pakendatud kohalik toiduaine, nagu Lõunakeskuse taluturul. On välja pakutud sedagi, et turg võiks vähemalt suvehooajal laieneda maja ümbrusesse, et ka seal võiks olla tegevust,» lausus Hansen.

Hiljuti peetud mõttetalgutel kõlas, et ikkagi võiks suund olla ka gurmeelikuma kauba poole. Hansen tõdes, et värskenduse käigus näiteks Stockholmi Östermalmi turgu ühe eeskujuna võtta poleks paha plaan.

«Mõneti sinnapoole see peab liikuma, et turule leiaks tee ka see klient, kes praegu turul ei käi,» ütles Hansen. «Kindlasti ei saa turg jääda säilivusaja piiril oleva odava kauba müüjaks. Praegusele klientuurile suunatud kaup ei tohiks ka mingil juhul kaduda. Müügipindade rendipoliitikaga annab seda reguleerida.»

«Me ei tohi praegusele kliendile öelda, et teie jaoks rohkem turgu ei ole, nüüd hakkab olema teiste jaoks. Eks see balansseerimine ole,» lisas Hansen.

Puudutatud on ka seda, et hubasemat ja sõbralikumat sisemiljööd luues peaks säilitama midagi sellest, mis on, ehk et turuhoone ei tohiks muutuda euroselvehalliks, vaid peaks jääma mõnusaks ja koduseks kohaks.

Mõtteid on esitatud palju, mitmed saab kasutusele võtta siis, kui praegune avaturg peaks muutuma katusealuseks turuks. Probleem on selles, et turuhoones pinna juurde tekitamiseks on üks väheseid võimalusi ehitada osaline rõdu. Keldrist räägitakse ikkagi kui kauba ettevalmistamise pinnast.

Keldrisse ostja ei lähe

«Ilmselt on mingid tehnilised lahendused võimalikud, et keldrit kasutusele võtta, aga kaubandusvaldkonnaga rohkem kursis olevad inimesed ikkagi ütlevad, et ostja ei lähe keldrisse, keldrit kaubanduspinnana kasutusele võtta on suur risk,» sõnas Hansen.

Lähiajal tuleb välja pakutud ideed süstematiseerida ja järgneb nende avalikustamine, teisalt on aga rutt kontseptsiooni kokkupanekuga, et valmistada ette projekteerimistingimused. Remonti on plaanis alustada tuleval suvel.

«Kõik ideed ja mõtted on ka edaspidi oodatud,» ütles Hansen.
------------------------

Arvamusi turust

• Võiks olla paremad sissepääsud, et näiteks ka kaksikute vankriga mahuks turul käima.

• See hoone peab ilmtingimata jääma ja olgu tal oma tuntud välimus, pole vaja kõike muuta nüüdisaegseks ja ühesuguseks.

• Pole vaja, et ta muutuks selliseks nagu kaubanduskeskused, praegusel kujul on ta üsna ehe ja maaeluhõnguline.

• Ei mina usu, et nendesse kohvikutesse rahvas karjade kaupa tuleks. Kesklinn on niigi toidukohti täis.

• Miks pakkuda seal suurt platsi firmakauba müügiks, mida saab osta igast poest.

• Turul oleks point siis, kui seal oleks esindatud väiketootjad oma toodanguga.

• Turg võiks lahti olla õhtul vähemalt 19ni. Et tööinimene jõuaks ka turule.

Tagasi üles