Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu jõhkardeid ühendab keeruline lapsepõlv

40
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Margus Laas eile Tartu maakohtus | FOTO: Kristjan Teedema

Tartus reede õhtul kolmeaastase lapse nähes tema isa peksmises kahtlustatavad noored sarikriminaalid olid kunagi samasugused väiksed poisid nagu too kolmeaastanegi, aga nende lapsepõlv oli teistsugune.

Andrias Liivat eile Tartu maakohtus | FOTO: Kristjan Teedema

23-aastane Andrias Liivat kasvas Jõgevamaa kõige lasterikkamas peres, maakonnaleht Vooremaa kirjutas toona veel 11-lapselisest ja hiljem suurenenud perekonnast 2004. aastal loo. Tollal näis Pala valla Tagumaa külas kõik roosiline. Pere vanim tütar lõpetas kiitusega Pala põhikooli ja läks edasi gümnaasiumi, pereema teatas, et kõigega saadakse hakkama. Olid lehmad, kanad, küülikud, sead. Põllul kasvatati kartulit ja köögivilja. Töökas pere, kinnitasid naabrid.

Toona 11-aastane Andriaski tuli loos jutuks – teda huvitavat väga tehnika. Kui kodus või naabrite juures masinaid remonditi, oli Andrias alati juures. Aga ilus fassaad lagunes vaid mõni aasta hiljem täielikult. Pereisa mõisteti 2006. aastal süüdi kasutütre vägistamise eest ja ta vabanes alles tunamullu. Varem oli Andriase kasuisa karistatud kriminaalkorras kolmel korral, ent juba aastatel 1985 ja 1991.

Postimees vestles perekonda hästi tundva inimesega, kelle hinnangul rikkus Andriase elu ära lapsepõlv. «See poiss sündis meie toas – nad olid meie naabrid ja meie korterid olid vastastikku –, ühel öösel koputas Andriase ema uksele ja teatas, et hakkab sünnitama,» rääkis naine. Kummalisel kombel oldi naabrid edasi ka pärast seda, kui Postimehega vestelnud naine kolis korterist Tagumaa külla – vastasmaja ostis Andriase pere.

Nagu räägib endine naaber, ei olnud peres toona joodikuid, pätte ega vargaid, pigem tehti kõvasti tööd.

«Suviti käis terve pere seenel ja teenis nii lisaraha,» kõneleb ta. «Mingil hetkel tekkisid probleemid pereisa ja pereema suhetes – kolm esimest tütart polnud selle mehe tütred.»

Peagi süüdistas üks kasutütardest pereisa vägistamises, ehkki naaber kahtleb selles siiani. Kohtu karistus tuli igal juhul pikk. Praeguseks on olnud korduvalt seadusega pahuksis ka seesama kasutütar.

Kirju elu

Pärast isa vangi minekut jätkus Liivatite elu kirjult ja vald pidas paremaks paigutada alaealised lapsed mujale, ka lastekodudesse – Andrias sattus Pärnu lastekodusse. «Emal oli omajagu suhteid,» räägib endine naaber. Osa lapsi läks isapoolse vanaema hoole alla ja neist on endise naabri teada saanud tublid inimesed. Enamik Liivatite lastest saab endaga hästi hakkama.

2008. aastal andis Tartu maakohtunik loa paigutada toona 15-aastane poiss Tapa erikooli. «Andrias Liivat asus Pärnusse Kuninga tänava põhikooli õppima /.../ 6. klassi lihtsustatud õppekavale /.../ Koolis oli Andrias ebastabiilse ja ettearvamatu käitumisega, emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldne nooremate õpilaste suhtes. Psühhiaater on Andriasel diagnoosinud käitumishäire, mida ei ravita, vaid muudetakse kasvatuse käigus,» kirjutas kohtunik. «Alates 2007/2008. õppeaasta 4. veerandist pole Andrias kooli ilmunud, ta ei viibi ka lastekodus. Andrias liigub väidetavalt asotsiaalide seltskonnas. Lääne politseiprefektuur on Andriast karistanud alkoholi tarvitamise ja varastamise eest.»

Andriase ja naabri ning tolle laste vahel oli tekkinud juba enne lastekodusse saatmist emotsionaalne side. «Andrias käis siin viimati meil külas jõulude ajal oma elukaaslasega,» räägib naine. «Ta tõi meile küünla ja kaardi – ta on küll pätt poiss, aga oskab lugu pidada inimestest, kes on tema eest seisnud.»

Endise naabri hinnangul ei hoitud Andriast nii, nagu võinuks. Esimesed kolm last olid emal ühe mehega, Andriasest järgmised aga saadud pereisaga. «Andrias sündis suhtest kellegi kolmandaga,» selgitab endine naaber. «Armastust ei olnud ta kunagi tundnud. Ta oli suhteliselt pöörane poiss. Ta lapsepõlv oli raske – kerget ei olnud seal kindlasti midagi. Ta võis ka end käest põletada, lõikuda või teha mida iganes. Nägin tihtilugu, kuidas ta nuttis, ehkki ta püüdis pisaraid varjata – eks oli temalgi valus ja hing sees. Andrias jäi võrreldes teiste lastega kuidagi ripakile – vahel tundus mulle, et polnud teda vaja emal ega kasuisal.»

Kui Andriast peksti, siis teda peksti naabri hinnangul nagu looma. «Eks ta hakkas millalgi ka vanematele vastu – kui teda peksti, siis seda enam ta naeris. Ju tal läks ühel hetkel miski paigast ära.»

Endine naaber saavutas pärast Andriase lastekodusse saatmist, et poiss sai  igal nädalavahetusel tema juures käia. «Ta oli Pärnus lastekodus ja oli ette nähtud, et ta saab käia kuus korra kodukülas, aga tegime nii, et ta sai käia igal nädalavahetusel. Maksime selle käimise eest ise.»

See kestis umbes aasta, aga hoolimata antud rahast hakkas Andrias heategijate tagant varastama. «Avastasime, et ta nuusutas puukuuri nurga taga liimi,» lausus naine. «Tema sees on olemas hästi õrn pool ja heasüdamlikkus, teisalt aga loomalikkus, mida ma absoluutselt ei mõista. Eks ole elu teda nii palju vintsutanud.»

Naise sõnul vesteldi Andriasega viimati ka sellest, et noormees võiks valida teistsuguse elu. «Ta ütles, et teeb selleks kõik. Ta tuli mingi autoga ja küsisime, kas tal on juhiluba. Mina sain aru, et seda tal polnud,» lisab endine naaber. «Ilmselt sellelt teelt enam tagasipöördumist pole.»

Madal enesehinnang

Teine peksja Margus Laas alustas aga kurjategija teed juba 14-aastaselt. Eile kinnitas Laas kohtule, et tal pole kunagi olnud perekonda. Kohus on varem põgusalt kirjeldanud vangla iseloomustust noorele mehele.

«Kuritegude soodusteguriks on kinnipeetava negatiivsed hoiakud ühiskonda ja võimuesindajatesse, perekonna toetuse puudumine ja majanduslik toimetulematus,» leidis vangla. «Vabanedes puudub kinnipeetaval elukoht. Samuti puudub tal töökoht ning töökogemus. Kinnipeetava lähedased teda vabanemisel ei toeta, tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles. /.../ Isikul on diagnoositud kanepisõltuvus, vabaduses tarvitas regulaarselt amfetamiini ja on saanud üledoosi. Varavastased teod on pannud toime sõltuvuse rahuldamiseks. Ravile asumisega isik nõustunud ei ole.»

Laasi kaitsja kinnitas kohtus, et mehel on olnud raske lapsepõlv. Ema, venna ja vanaemaga on Laasi suhted katkenud. Lisaks leiab kohtu materjalidest, et Margus Laasil on probleeme kohanemise ja emotsioonide kontrollimisega. Vangistuses olles tekitas ta endale tahtlikult kehavigastusi. Ja veel: «Uue kuriteo risk seisneb kinnipeetava puhul väheses probleemide lahendamise oskuses ja madalas enesehinnangus.»

Spetsialistide hinnangul oli Laasi puhul uue vägivaldse kuriteo toimepaneku tõenäosus 82 protsenti.

LISALUGU

Kannatanu: Mul on neist kahju

Läinud reede õhtul kell kaheksa Tartu südalinnas kolmeaastase poja nähes läbi pekstud Jaanus ütleb, et tal on kurjategijaist pigem kahju.

«Kui me oleks ise kasvanud samasugustes oludes nagu need mehed, poleks sugugi kindel, et oleksime teistsugused inimesed,» lausus ta. «Meile on antud võimalus kasvada heades peredes ja saada hea haridus. Meie elu teistsugune ja palju parem – mul on kahju, et neile meestele pole pakutud sarnaseid võimalusi.»

Jaanuse hinnangul on paraku üsna tõenäoline, et noortest kurjategijaist ei ole enam mingit kasu, vaid pigem kahju. «Me lihtsalt raiskame oma ressursse.» Ta lisas, et riik peaks mõtlema, milline on selliste inimeste tekke vältimiseks pikaajaline plaan – igal juhul peaks see plaan algama lastekasvamise toetamisest alates lasteaiast ja lõpetades tasuta huviharidusega.

Jaanusel oli kavas minna läinud reede õhtul peagi neljaseks saava pojaga poodi patareisid ostma ja siis kaubahalliesisele mänguväljakule mängima, aga rohkem ta sellest õhtust ei mäleta. Peksmine kustutas mehe mälust ka paar tundi eelnevast ajast. «Haiglastki mäletan üht hetke,» rääkis ta.

Haiglas viibis Jaanus kokku kolm tundi, ta oli saanud peapõrutuse ja vigastusi näkku. «Praegu tegelen taastumisega – on küll veel väsimist ja mõne koha peal probleeme tasakaaluga,» lisas ta.

Pole kahtlust, et Jaanuse pojale jääb see lugu meelde, ent küsimus on selles, kas jääb ka püsiv trauma.

«Psühholoog arvas, et ta on poiss, kes saab sellega hakkama,» rääkis isa. «Käime millalgi selle koha peal ja räägime üle, mis seal toimus – siis ei teki paigaga seoses tõrget ja ta kirjutab oma mälestuse üle. Ta on tubli poiss!»

Kas Jaanus kahetseb, et noomis prügikasti pikali löönud pätte – tõi see ju halva tagajärje?

«Kui keegi teeb midagi valesti, siis tuleb öelda,» ütleb ta ka peaaegu nädal hiljem. Tõsi, mees lisab, et mõtleks tagantjärele targana rohkem pojale. «Ma vaataks, et ta ei oleks päris juures.»

Alles detsembris suri Tartu südalinnas Toomemäe nõlval peksmise tagajärjel 45-aastane mees ja äsjane isa peksmine väikelapse nähes tekitas küsimuse, kas Tartu kesklinn on muutunud ohtlikumaks paigaks.

Lõuna prefektuuri andmetel pole väljakutsete hulk Tartu südalinna võrreldes eelmise aastaga kasvanud – kui mullu jaanuaris-veebruaris oli väljakutseid südalinna kokku 261, siis tänavu esimese kahe kuu jooksul 214. Vägivallaga seotud väljakutseid oli sealhulgas mullu 53 ja tänavu samal ajal 40. Vähem on ka olnud väljakutsed seoses rahurikkujate ja joobnutega.

Ka Jaanuse sõnul ei tunne ta endiselt, et Tartu oleks muutunud kuidagi ohtlikumaks linnaks. «Ostan siiski endale ja abikaasale pipragaasi,» lisas ta.

Nils Niitra

LISALUGU

Pikk register

Politsei on Jaanuse peksmises kahtlustatavatena kinni pidanud 20-aastase Margus Laasi ning 23-aastase Andrias Liivati.

Margus Laas pani esimese kuriteo toime 14-aastaselt. 2010. aasta 4. ja 5. augusti vahel varastas ta Tartus ühest suletud hoovist BMX-trikiratta. Samal ööl tungis ta Tartus lahti olnud WC-akna kaudu sisse ühte majja ning üritas sealt varastada sülearvutit, kuid jäi  korteriomanikule vahele.

Kaks nädalat hiljem, 21. augustil varastas ta Laeva vallas asuvast talust sülearvuti, LCD-televiisori ja kaks digiboksi. Päev hiljem varastas ta Tartus asuva A. Le Coqi spordihoone parklas seisnud rollerilt kiivri.

19. oktoobri öösel lõhkus ta Tartus Vabriku 2 maja ees asunud auto akna ning varastas sealt GPS-seadme. Samasse öösse jäi vargus ka Tiigi 8 maja ees seisnud autost, millel ta lõhkus klaasi ning varastas seljakoti iluuiskude ja trenniriietega. GPS-seade varastati ka Kuperjanovi maja ees seisnud autost. Lõpuks jäi nad oma jultumuses vahele politseipatrullile, kui üritas taas Tiigi tänaval varastada auto tagaistmel olnud fliisi.

Politsei vahistas Marguse ning ta viidi Jõhvi eeluurimisvanglasse. Enne vargustes süüdi mõistmist järgmise aasta novembris jõudis ta 2011. aasta veebruaris Viru vangla valvuri aadressil kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, mille eest määrati talle neli kuud hiljem kahekuuline vanglakaristus. Kuna talle mõisteti aasta ja ühe kuu pikkune vangistus varguste eest, loeti solvangute eest määratud kahekuuline vangistus kaetuks suurema karistusega. Vanglast üritas ta korra põgeneda, mille eest määrati talle kuuekuuline vangistus kolmekuulise katseajaga.

2012. aasta märtsis oli ta jälle kohtu all ja jälle varguste eest. Sel korral liideti karistus vanglast põgenemise katse eest määratud karistusega, ent vangi teda siiski ei saadetud, vaid katseaeg jätkus. Augustis oli ta kohtu ees röövimise pärast, mille eest määrati talle kahe ja poole aastane vangistus. Läks vaid pool aastat ja mees oli jälle kohtu ees, sest oli üritanud lüüa läbiotsimist teinud vangivalvurit ning sõimanud teda. Seetõttu pikenes tema senine vangistus veel kolme kuu võrra.

2013. aasta oktoobri lõpus ehk pool aastat hiljem oli ta jälle kohtu ees ja jälle sama asja eest. Ta sõimas jälle vangivalvureid ning lubas neile peksa enda. Selle tõttu pikendati tema vangistust veel seitsme kuu võrra.

Teine peksmises kahtlustatav Andrias Liivat mõisteti esimest korda süüdi 2009. aastal, sest 2008. aasta lõpus oli ta koos kaaslastega tunginud Rägavere vallas asunud hobusetalli, kust varastati puuris olnud nutria, ämbri, 10 kilo graanuleid, 25 liitrit piima ning kõrval asunud kontorihoonest 180 latti täissuitsuvorsti, 8 sigarit, pudeli viskit, 3 pudelit veini, süleaarvuti, mobiiltelefoni ja muud kraami. Lõpuks sõideti sealt minema ka firmale kuulunud autoga. Karistuseks määrati talle 10-kuuline vangistus, millest ta kandis ära 3 kuud ja 27 päeva.

2011. veebruaris peksis ta koos kaasosalisega üht inimest, keda sunniti autoga neid sõidutama ning hiljem võeti auto lihtsalt endale, kuni sellega sõideti teelt välja. Paar päeva hiljem politsei vahistas mehed. Liivati kodu läbiotsimisel leiti sealt lõhkeseadeldisi, mis ei olnud kasutuskõlblikud.

Mees jäi vahi alla ning sama aasta augustis mõisteti ta süüdi varguses, mille  oli toime pannud 2011. aasta juunis. Toona varastas ta koos kaaslastega ühe firma territooriumilt kolm kudumismasina mootorit, kolm tsentrifugaaljalga, kaks metalli rihtimise plaati ja 12 kudumismasina ülestõstmismõõka. Kahe kuriteo peale kokku määrati talle liikaristuseks kaks aastat ja neli kuud vangistus.

2014. aasta juulis jäi ta vahele purjuspäi autojuhtimisega , puhudes alkomeetrisse näiduks 0,87 mg/l kohta. Selle eest sai ta karistuseks üheksa kuud vangistust, mis asendati 534 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära kanda 15 kuu jooksul. Samuti pidi ta alluma kriminaalhooldaja kontrollile.

Joosep Värk

Tagasi üles