Tartu jõhkardeid ühendab keeruline lapsepõlv

Margus Laas eile Tartu maakohtus Foto: Kristjan Teedema

Tartus reede õhtul kolmeaastase lapse nähes tema isa peksmises kahtlustatavad noored sarikriminaalid olid kunagi samasugused väiksed poisid nagu too kolmeaastanegi, aga nende lapsepõlv oli teistsugune.

23-aastane Andrias Liivat kasvas Jõgevamaa kõige lasterikkamas peres, maakonnaleht Vooremaa kirjutas toona veel 11-lapselisest ja hiljem suurenenud perekonnast 2004. aastal loo. Tollal näis Pala valla Tagumaa külas kõik roosiline. Pere vanim tütar lõpetas kiitusega Pala põhikooli ja läks edasi gümnaasiumi, pereema teatas, et kõigega saadakse hakkama. Olid lehmad, kanad, küülikud, sead. Põllul kasvatati kartulit ja köögivilja. Töökas pere, kinnitasid naabrid.

Toona 11-aastane Andiaski tuli loos jutuks – teda huvitavat väga tehnika. Kui kodus või naabrite juures masinaid remonditi, oli Andrias alati juures. Aga ilus fassaad lagunes vaid mõni aasta hiljem täielikult. Pereisa mõisteti 2006. aastal süüdi kasutütre vägistamise eest ja ta vabanes alles tunamullu. Varem oli Andriase kasuisa karistatud kriminaalkorras kolmel korral, ent juba aastatel 1985 ja 1991.

Postimees vestles perekonda hästi tundva inimesega, kelle hinnangul rikkus Andriase elu ära lapsepõlv. «See poiss sündis meie toas – nad olid meie naabrid ja meie korterid olid vastastikku –, ühel öösel koputas Andriase ema uksele ja teatas, et hakkab sünnitama,» rääkis naine. Kummalisel kombel oldi naabrid edasi ka pärast seda, kui Postimehega vestelnud naine kolis korterist Tagumaa külla – vastasmaja ostis Andriase pere.

Nagu räägib endine naaber, ei olnud peres toona joodikuid, pätte ega vargaid, pigem tehti kõvasti tööd.

«Suviti käis terve pere seenel ja teenis nii lisaraha,» kõneleb ta. «Mingil hetkel tekkisid probleemid pereisa ja pereema suhetes – kolm esimest tütart polnud selle mehe tütred.»

Peagi süüdistas üks kasutütardest pereisa vägistamises, ehkki naaber kahtleb selles siiani. Kohtu karistus tuli igal juhul pikk. Praeguseks on olnud korduvalt seadusega pahuksis ka seesama kasutütar.

Kirju elu

Pärast isa vangi minekut jätkus Liivatite elu kirjult ja vald pidas paremaks paigutada alaealised lapsed mujale, ka lastekodudesse – Andrias sattus Pärnu lastekodusse. «Emal oli omajagu suhteid,» räägib endine naaber. Osa lapsi läks isapoolse vanaema hoole alla ja neist on endise naabri teada saanud tublid inimesed. Enamik Liivatite lastest saab endaga hästi hakkama.