Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kolm küsimust võivad ohjeldada joomist

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui inimene joob paar-kolm korda nädalas klaasi või kaks veini, siis ta tervis spetsialistide hinnangul veel ohus ei ole. | FOTO: Toomas Huik

On vaja esitada vaid kolm lihtsat küsimust, et aru saada, kas inimese harjumuses tarvitada alkohoolseid jooke on mingeid riske, mis võivad  tulevikus ta tervist kahjustada.

Ei inimene ise ega ta lähedased pruugi olla ohte märganud, sest pealtnäha elab ta normaalset elu ja ta tervis on korras.

Need kolm küsimust on: kui sageli te tarvitate alkoholi sisaldavaid jooke, mitu ühikut te tavaliselt korraga joote ning kui sageli olete joonud korraga kuus või enam ühikut.

Mitu klaasi veini

Jutt on tervise arengu instituudi välja töötatud alkoholi liigtarvitamise hindamise testist. Et sellest aru saada, tuleb kõigepealt ära õppida, et üks alkoholiühik on üks suurem klaas õlut või üks mitte ääreni täis klaas veini või üks pits viina. Nii ütleb tervise arengu instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna vanemspetsialist Liina Üksik ja selgitab ühe ühiku valemit, mis arvestab nii alkoholi kogust kui selle kangust.

Tarvitamise sageduse kohta käivate küsimuste vastusteskaala ühes otsas on aga «mitte kunagi» ja teises otsas «peaaegu iga päev». Iga vastus annab kindla arvu punkte ja kui kolme vastusega saadud punktid kokku liita, selgubki, kes oskab alkoholi juua tervist kahjustamata, kes on oma tervise tõsised ohustajad ning kelle puhul tuleb rääkida juba sõltuvusest.

Kui inimene joob paar-kolm korda nädalas klaasi või kaks veini, siis ta tervis selle testi järgi ohus ei ole.

Sellest sügisest asuvad Eesti perearstid samasuguse küsimustikuga oma patsientide alkoholitarvitamist hindama, aga seejärel neid ka nõustama.

See on tervise arengu instituudi välja arendatud ning perearstidele ja -õdedele mõeldud uus teenus, millega on neil võimalik alkoholi liigtarvitajaid või sellele kaldujaid oma patsientide nimistust varakult avastada. Niisuguse ennetustööga perearstid süstemaatiliselt Eestis veel tegelnud ei ole.

Uue teenuse aluseks oleva ravijuhendi, kuidas alkoholihäirega patsienti nõustada, väljatöötamisel on oma osa ka Tartu ülikooli teadlastel, sealhulgas peremeditsiini õppetooli professoril Ruth Kaldal.

Ruth Kalda kinnitab, et alkoholi liigtarvitamisele kalduva patsiendi nõustamine ei ole mõttetu tegevus, kuna uuringud on näidanud, et see on isegi efektiivsem kui näiteks suitsetamisest loobuja nõustamine.

Tänu Euroopa sotsiaalfondi toele on perearstide tööd selle teenuse pakkumisel võimalik tasustada. Ka alustatakse kevadel koolitusi.

Ruth Kalda sõnul annab teenus juba perearsti tasandil võimaluse üles leida need inimesed, kes ei aimagi, et nad midagi valesti teevad, kuid kelle alkoholi tarvitamise harjumust saab muuta.

Igas tunnis alkoholimure

Lõviosa oma tööpanusest küll ülikoolile andev professor Ruth Kalda võtab iga nädal kaheksa tundi ka patsiente vastu.

Ta ütleb, et keskmiselt iga vastuvõtutunni kohta tuleb üks patsient, kelle tervisemure puhul tõstatub alkoholiprobleem.

Ka on Kaldal kogemus ühest prooviuuringust, kus 400 inimesel paluti täita seesama alkoholi liigtarvitamise hindamise test.

«Üheksakümmend protsenti inimestest vastasid sellele väga hea meelega,» räägib Kalda. «Paljud lisasid, et nad seni ei teadnudki, kui suur on alkoholi normkogus või mis on ülemäärane kogus.»

Küsimuse peale, kas perearstidel on üldse aega ja indu uue teenusega tegelema asuda, vastas Ruth Kalda, et kõik sõltub probleemist ehk sellest, milline patsient on parasjagu üles leitud.

«Kui see on inimene, kes on minu juurde juba aja planeerinud, siis ma tegelen temaga nii või teisiti ning pean tema probleemist rääkima ka alkoholitarbimise seisukohalt,» kirjeldas ta. «Mõnel teisel juhul, kui on tegu juba alkoholisõltuvusega, tuleb kindlasti rohkem pingutada, et leida spetsialistid, kelle juurde inimene edasi suunata – kas psühholoog, psühhiaater, vaimse tervise õde või pereterapeut –, ning kitsaskohti võib tekkida ääremaadel, kus abistav võrgustik puudub.»

Parem kui mitte midagi

Ometi usub Ruth Kalda, et töö, mida perearste ja -õdesid uue ravijuhendi järgi tegema kutsutakse, on parem kui mitte midagi tegemine või tavapärasel viisil nõustamine.

«Mis alkoholismi puutub, siis see ongi krooniline haigus,» kommenteerib ta. «Mõnede teiste haiguste puhul, nagu dia-beet või kõrgvererõhutõbi, me ei küsi, et miks me seda inimest terveks teha ei saa. Nii on ka alkoholismi puhul, et kui me inimest aitame ja ta tagasi libastub, ei ole me sellepärast ebaõnnestunud. Alkoholism on samasugune krooniline haigus ning sellega tuleb tegelda kogu aeg.»

Lähikonna mõju

Tartu perearstile Hiie Karelsonile on alkoholi liigtarvitamise hindamise test tuttav töövahend.

Ta pöörab sellest kõneldes tähelepanu aga sellele, et inimene peab olema motiveeritud ning tahtma ausalt vastata, ta peab olema objektiivse tulemuse teadasaamisest huvitatud. «Aga väga sageli ta ei ole ning rohkem kui miski muu mõjutavad teda hoopis sõprade hoiakud ning ühiskonna leebe suhtumine alkoholi tarbimisse ja pudeli lihtne kättesaadavus,» räägib ta.

Tagasi üles