Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kunstnik lavastas muuseumisse maastiku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Väljapanekus «Sada ulma keset merd» näeb külastaja maale, installatsioone ja videoid, mida ühendab helitaust. | FOTO: Margus Ansu

Laura Põllu näitus Tartu kunstimuuseumis juhib vaataja läbi meditatiivse ruumi ja kujuteldava maastiku. Näitus on tähelepanuväärne iseseisva meediumi ja tervikuna, mille erinevad osad – maal, installatsioon, heli ja video – kaotaksid üksteiseta mõju.

Kunstipublik, kes on varem Laura Põllu (pildil) näitustel «Katse lavastada maastikku», «Loss», «Varemed» jt käinud, leiab väljapanekust «Sada ulma keset merd» Tartu kunstimuuseumis kindlasti tuttavaid elemente, mis võib tekitada küsimuse korduste ja eelneva jäljendamise kohta.

Siinkohal tuleb mõelda kahele nüansile: esiteks on tegemist muuseuminäitusega ja teiseks on see loodud konkreetseid ruume silmas pidades.

Minimalistlik lavastus

Seega, muuseumilt võibki eeldada tagasi- ja edasivaatavat hoiakut, mis võtab kokku kunstniku senised tegemised ja määratleb tema hetkepositsiooni Eesti kunstis.

Samuti tuleb märkida, et tegemist on kordumatu ekspositsiooniga, mis sellisel kujul on sündinud kuraator Peeter Talvistu ja kunstniku dialoogis ning vaid selleks üheks korraks.

Muuseumisse on loodud ebareaalne «maastik», metafüüsiline ruum, mille algtõukeks on Laura Põllu isiklikud kogemused ja maailma tajumise viisid: viibimised võõrastes paikades, kohanemine uue ümbrusega, selle mõtestamine ja vaatlemine.

Kuigi seinatekstid viitavad, et näituseks on inspiratsiooni saadud Jaapanist, on selge, et ühtegi kindlat paika ei ole püütud rekonstrueerida. Vastupidi, see on identifitseerimatu keskkond, mis võib sama hästi olla siit pärit või üldse mitte olemaski olla.

Vanadest kappidest loodud installatsioon, ruume täitvad lainjate ja rütmiliste joontega maalid, keraamilised kivimid ja muud detailid on vaid butafoorika.

Minimalistlikus lavastuses on ka tühjusel oma funktsioon, kus kõik detailid seob üheks tervikuks kokku Juhan Vihterpali loodud helid. Nii saabki oluliseks ruumimängu üldmulje ja kogemus.

Kataloog

Näituselt ei selgu aga kogu kontseptsiooni teoreetiline taust ja idee, mille Peeter Talvistu on väga hästi sõnastanud kataloogis «Laura Põld ja sada ulma keset merd».

Üldjoontes teksti puudumine või ignoreerimine distantseerib vaataja kunstnikust ega dikteeri, mida ja kuidas vaadata, kuid selle väljapaneku puhul on teoreetiline materjal kindlasti lisaväärtus.

Laura Põllu looming on tugevalt seotud tema rändamise, kogetu ja mõttetööga ning seda teades jääb ainuüksi näitusesaalis nähtu paratamatult väheütlevaks.

See ei ole mõeldud kriitikana, vaid soovitusena muuseumikülastajale lugeda ka kataloogi.
-----------------------------

Näitus ja kataloog

• Tartmusis (Raekoja plats 18) 20. märtsini Laura Põllu näitus «Sada ulma keset merd».

• Ilmunud on 264-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne pildirohke kataloog «Laura Põld ja sada ulma keset merd».

• Kataloogis analüüsivad kunstniku teoseid Peeter Talvistu, Liisa Kaljula ja Post Brothers.

Tagasi üles