Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kellele lüüakse hingekella? ehk Mõtteainet omavalitsustele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Corbis/Scanpix

Nüüdse iseseisvusaja algusaastate omavalitsustegelasena pean tunnistama, et aastatetagune kohalikku elu ning elulaadi tavasid arvestav õhinapõhine omavalitsuskorraldus on valitusel nüüd valmistatud reformikavast kadunud. See on asendatud tsentraliseeritud haldusriikliku suhtestumisega.

Juba iseseisvuse alguses olid peaprobleemid riigi ja omavalitsuse ülesannete ja kohustuste piiritluse puudumine ning riigi kõrvalehiilimine kohustuste täitmisega seotud kulutuste katmisest.

Nüüdse reformi eesmärkide täitmisel muudetakse omavalitsus, mis Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtteid järgides peaks olema jätkuvalt riigi keskvõimu (loe: valitsuse) partner, teeninduskombinaaditaoliseks käskude täitjaks.

Kurb on, et haldusreformi eesmärkidesse mahub käsutäitja kuluefektiivsus ja riigi haldussuutlikkus, aga ei mainita, kelle heaolu nimel seda kõike tegelikult tegema peab. Seejuures on kohane märkida, et haldusreformi elluviimise korralduse eest vastutab rahandusministeerium.

Ehk tasub reformi eesmärke siiski täpsustada.

Praegu on küll nii, et kodanik, Eesti riigi kõrgeima võimu kandja, pole haldusreformi eesmärkides isegi mainimist väärt. Kodanikualgatuse kaasamisest rääkimata.

Eluviisi küsimus

Omavalitsuslik elukorraldus on eluviis. Jah, see on kallis, kuid ainus võimalus kõik koos edasi minna.

Et asjad ka praegu nii pole, selle tunnusmärkideks on tagajärjed: külade tühjenemine, välismaale elama ja tööle siirdumine, iibe langus, üldine vaesumine ja apaatia.

Samas kätkeb haldusreformi nüüdne kava õige mitmeid, loodetavasti tervistavaid ideid ja mõtteid, mis oskuslikul rakendamisel kahtlemata aitaksid elukorraldust mõistlikumaks muuta.

Näiteks põhjendasid analüütikud ja kinnitasid eksperdid, et gümnaasiumide pidamine on taskukohane vallale, mille elanike arv ületab 11 000. Oleme läbi aegade seostanud kohalikku elukorraldust haridusega. Miks peaksime seda nüüdki eirama?

Teiseks seisab kavas, et väikevaldade ühinemine olgu vabatahtlik. Igati mõistlik lähenemine, kuid visioonita. Seaduseelnõu koostajad võinuks halduskorralduse piirid vähemalt maakondade keskustenagi välja pakkuda.

Võimalik, et seadusandja teeb eelnõust menetlemise käigus korraliku seaduse.

Kuid siis hakkavad kehtima juba uued mängureeglid. Mistõttu pean mõistlikuks saada ühinemislepingud valmis enne seaduse vastuvõtmist-jõustamist.

Kuna omavalitsuste ühinemise algatamise õigus on ainult volikogudel, kes on ka liitumiseelseid protseduure, s.o ettepanekuid naabritele, juba teinud ning konsultatsioone üldjuhul alustanud, võiksid kohalikud poliitikud mõningaid asjaolusid arvestada.

Vabatahtliku ühinemise aluseks olevas (neli aastat kehtivas) liitumislepingus tuleks silmas pidada kolme olulisimat punkti:

• ühinevate valdade õiguslik järjepidevus, mida kannavad iga ühineva valla (edaspidi juba osavalla) valitavad volinikud;

• iga liituva valla (edaspidi osavalla) volinike esindusnorm (on tähtis seetõttu, et seaduseelnõu kohaselt võivad endised vallad jääda ühisvalla volikogus alaesindatud või hoopis esindamata);

• ühendvalla täitevüksus olgu poliitilise võimuta tegevjuhita.

Viimase punkti puhul tuleks nii volikogu komisjonide kui ka täitevjuhi kesksed spetsialiseeritud allüksused hajutada liitunud valdade vahel. Iga spetsialist ja täiskoormusega töökoht on tähtis.

Kes peaks kellega?

Tundub olevat mõistlik, et riigis säiliks reformi tulemusel vaid neli kuni seitse maakonda, mille peaülesanne oleks omavalitsuste seaduslikkuse järelevalve ja ruumilised planeeringud.

Kultuurilooliselt võiks Liivimaa põhjapiirini paiknevad Lohusuu, Avinurme, Torma, Kasepää, Saare ja Pala vald ning Mustvee linn (kunagi Torma kihelkond, Mustvee rajoon) taas olla uue nimega ühisvallana (Põhja-) Tartumaa osaks.

Tartumaa osaks võiks saada ka Jõgeva linna ümbritsevatest valdadest moodustunud ühisvald.

Põltsamaa kandi ühisvalla algatajad on juba vihjanud soovile vaadata Viljandimaa poole.
----------------------------

Mis on reformi eesmärk

Haldusreformi seaduse eelnõu 1. peatüki § 1, lõige 2

• «Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähakse käesoleva eelnõuga ette valla ja linna haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid.»

Tagasi üles