Professor akadeemik Toomas Asser räägib aju tööst

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli närvikliiniku juht Toomas Asser oma kabinetis.
Tartu Ülikooli närvikliiniku juht Toomas Asser oma kabinetis. Foto: Margus Ansu

Täna kell 13.30 peab Tartu ülikooli neurokirurgia professor akadeemik Toomas Asser Linkbergi auditooriumis Eesti teaduste akadeemia loengu «Ajukaardid aitavad ümber orienteeruda».

Toomas Asseri sõnul on aju tööd võimalik illustreerida väga erinevate ajuprotsesside kuvanditega. «Kõige enam levinud näited on ehk magnettomograafia ja kompuutertomograafia rakendused,» kirjeldas ta. «Need on laialdaselt kliinilises kasutuses, toodavad suurel hulgal uut funktsionaalset ja anatoomilist informatsiooni ning võimaldavad näha oluliselt enam, kui me kasutada suudame.»

Samadele uurimismeetoditele tuginedes on võimalik mõõta ja kaardistada ka subjektiivseid nähtusi ning aru saada, kus ja kuidas aju töötab, kui inimene midagi tajub või kui ta on ärkvel.

«Aju plastilisuse uurimine trauma või kasvajate korral on näidanud, kui ettearvamatult ulatuslikud kohastumuslikud muutused saavad toimuda aju anatoomias ja töös erinevate kahjustuste korral,» rääkis Asser. «Eelkõige ajukoe lähtega kasvajate diagnostika ja kirurgilise ravi võimaluste avardumine annab meile võimaluse täpsemalt hinnata kuvamismeetodite diagnostilist väärtust.»

Lisaks klassikalisele ajupinna biovoolude registreerimisele on kliinilises kasutuses aju süvastruktuuride elektroodid, mis annavad ettekujutuse neuronite tööst haiguste korral.

Põhjalikumalt räägib Tartu ülikooli närvikliiniku juhataja professor Asser aju tööst juba täna Linkbergi auditooriumis, mis asub L.Puusepa 8 hoones. Lisaks näitab ta seal ajaloolilisi pilte, meenutamaks, et 3. detsembril 2015 möödus 140 aastat professor Ludvig Puusepa sünnist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles