Kristjan Reili: olen vist käbi, kes on kännust väga kaugele kukkunud (1)

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Reili tunneb Otepää lihatööstuse kaupa hästi. Singid, süldid, rulaadid ja pasteedid, maksa-, veri-, keedu- ja suitsuvorstid, ribid ja supi­kondid – kõik iga kliendi soovi järgi omaette kastis ning varsti igaühe ukse ees kohal. Kõik tänu hoolsale kaubaautojuhile.
Kristjan Reili tunneb Otepää lihatööstuse kaupa hästi. Singid, süldid, rulaadid ja pasteedid, maksa-, veri-, keedu- ja suitsuvorstid, ribid ja supi­kondid – kõik iga kliendi soovi järgi omaette kastis ning varsti igaühe ukse ees kohal. Kõik tänu hoolsale kaubaautojuhile. Foto: Kristjan Teedema

Kui Kristjan Reili 17-aastase noormehena Kuigatsi laste­kodust teele läks, sai ta kaasa 5000 krooni. Oma elu stardi­kapitali eest ostis poiss televiisori ja fotoaparaadi. «Mis te arvate, mis teised ostsid?» küsib ta. «Mõni ostis kommi, sest magusanälg oli nii suur. Teine alkoholi, ja jõi ennast surnuks.»

Kristjan Reili on praegu 35-aastane hinnatud töömees Otepää lihatööstuses Edgar. Ta on kaubavedaja ja pakkeliini operaator.

Teisipäeva hommikul teeb ta kaubabussiga pika-pika ringi mööda Valga- ja Võrumaad – kokku 95 kilomeetrit. Mehel on tuju hea ja hoog sees. Ühest talukohast mööda sõites laseb pikalt signaali – pii-ii-iip!

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles