Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jaan Vaiksaar: Exceli tabelid ja looritatud sotsiaalsus

Miks linn ikkagi lähivaldu liituma kutsub?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jaan Vaiksaar | FOTO: Erakogu

Inimesed on teadupärast sotsiaalsed olendid. Neid ühendab loomupärane vajadus koonduda, moodustades selleks kogukondi ja liite.

Elatusvahendite tagamiseks haritakse piiritletud maad, mida ei loovutata võitluseta.

Eestlased pole erandid. Esivanemate kogukonnad on ajaratta purunematute hammaste pöörlemisele vaatamata jäänud püsima ja jõudnud tänapäevasele arusaamale vastavasse mitmekihilisse ühiskonnavormi.

Minevikku on jäänud ajad, mil Tartust Tallinnasse laulupeole käiguks kulus hobustega kaks nädalat ja uudised Ameerikast kulgesid laevasõidu kiirusega.

Valitsev globaliseerumine on pannud olemasolevad kogukonnad kaitseseisundisse. Üha enam otsitakse ühisosa, millele toetudes rõhutada ning kaitsta oma ühiskondlikku identiteeti. Pagulasel pole vahet, kus elada. Katkirebitud juurte tõttu keskendutakse enda isikule.

Vägivalla tont

Eestimaal tiibu lehvitava omavalitsuste liitumise tondi arsenalist leiame rohkelt olupoliitilisi, matemaatilisi, varjatud omakasu jne relvi. Nende abil soovitakse tekitada kogukondade vägivaldseid liite. Ajaloost aga teame, et sellised moodustised sisaldavad enamasti antagonistlikke vastuolusid, ei kindlusta stabiilsust ja viivad hääbumisele.

Eesti on jagatud halduskorralduslikult maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Selline jaotus on välja kujunenud aegade jooksul, seda on aeg-ajalt aja nõuetega kohandatud.

Igal üksusel on oma elukorraldus ja identiteet. On olemas vapp ja lipp, mille alla koonduda. Need asjad pole vahetamiseks ega müügiks. Alles siis, kui on kustunud

viimane suits korstnas, saab öelda, et siin pole enam inim-asustust.

Senised haldusterritoriaalse olukorra muutmise katsed on kantud poliitilise võimu ümberjagamise soovist.

Üks toetuspunkt on mobiiltelefonide liikumise andmete põhjal koostatud nn pendelliikumised. See uuring näitab selgelt, et inimesed pigem sõidavad kaugemal asuvasse töökohta, kui loobuvad valitud elukohast. Kogukondlik ühtekuuluvustunne jääb vaatamata tööliikumisele kodukanti.

Modelleeringuid võib teha igasuguseid, leidmaks optimaalset elanike arvu ja tagamaks omavalitsuse toimetulekut sõltuvalt maksulaekumisest.

Keegi kaotab, keegi võidab

Tartu on teinud liitumiskõneluste alustamise ettepaneku ümbrusvaldadele.

Valdade toimetuleku saadaval oleva uuringu põhjal on vaid üks vald näitajatelt Tartust tagapool. Arvutused näitavad, et linna ümbritseva valgasustuse liitmine annaks Tartule maksutulu lisa üle viie miljoni euro.

Samas lükati Peipsi järve saarel asuva ühe vaeseima valla liitumisettepanek tagasi.

Eesti vajab muutunud ühiskonnas uut halduskorraldust, kuid puudub julgus käituda riigina.

Ümberkorraldused tekitavad alati segadust. Keegi kaotab, keegi võidab. Ääremaa vallad ehk saavad pakutavast liitumispreemiast mõneks ajaks oma tagasihoidlikule eelarvele leevendust. Rikkamatele on see kommiraha.

Senini pole olnud kuulda arukaid põhjendusi olemasoleva omavalitsusliku elukorralduse muutmise vajaduste kohta. Suvaline matemaatiline arvutus Exceli tabelis ei taga toimimist tegelikus elus.

Ehk oleks aeg loosungite loopimine lõpetada ja argumenteeritult debattima asuda.

Tagasi üles