Erastvere järvel selgub vabariigi parim talikalastaja

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erastvere järve särgedel seisab ees raske nädalavahetus: vabariigi parimad talikalastajad tulevad neid üle kavaldama. Foto on illustratiivne.
Erastvere järve särgedel seisab ees raske nädalavahetus: vabariigi parimad talikalastajad tulevad neid üle kavaldama. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vahepealsed külmemad ilmad on järved taas kindlama jääkaanega katnud ning nii asutakse eeloleval nädalavahetusel Kanepi külje all asuval Erastvere järvel välja selgitama riigi parimat talikalastajat. Tulemas on Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis.

Lehar Leetsaar võistlusi korraldavast Lõuna-Eesti kalastajate klubist möönis, et võistukalastamiseks pole tänavune talv just kõige soodsam olnud ning ridamisi kavandatud mõõduvõtte on tulnud ka ära jätta, kuid viimased luureandmed Erastverest räägivad seda keelt, et 27. ja 28. veebruaril saab sealt Eesti meistrivõistlused ära pidada.

«Ka läinud nädalavahetusel olid seal võistlused ning seetõttu julgeme asja ette võtta. Kaldad olid kenasti kinni, jääd on umbes 15 sentimeetrit ning need paar plusskraadi ei tohiks sellele kuigi hullult mõjuda,» tutvustas Leetsaar kohapealseid olusid.

Eesti meistrivõistlustel on püügiriistaks kirptirguga varustatud taliritv, lubatud on kasutada ka naturaalset sööta. Erastvere järve põhiliseks püügikalaks on särg, kuid sekka võib tulla ka ahvenat ning teinekord haaravat seal kirptirku isegi haug.

Eesti meistrivõistlustel keskendutakse siiski peamiselt särje püüdmisele, kelle keskmine kaal on küll üpris tagasihoidlik, nii 10-15 grammi. Nädalavahetusel samas peetud võistlusel oli parim püüdja suutnud üle kavaldada kolme kilo jagu punasilmseid kalakesi. «Särge on seal all laialt ja päris paksult, nii et kalata ei tohiks küll keegi jääda. Aga eks ta üks paras näputöö on,» märkis Leetsaar.

Eesti meistrivõistlustel on püügipiirkond jagatud sektoriteks ning võistlused toimuvad kahel päeval, mis lisab kogu ettevõtmisele omajagu sportlikkust. Arvesse võetakse püütud kalade kogukaalu, mille alusel pannakse paika sektorite paremusjärjestus. Sektori võitja saab ühe punkti, kui õnnestub olla mõlemal päeval oma sektori parim, annab see kokku kaks punkti. Kui kaks punkti peaks koguma enam kui üks võistleja, selgitatakse Eesti meister kalade kogukaalu alusel.

Milline on võtt konkreetselt püügipäeval, on mõistagi keeruline ette ennustada, kuid sulailmade püsimine peaks särgede tabamiseks igati soodne olema. Mis puudutab läbi aegade Eesti meistrivõistlustel saadud suuremaid saake, siis meenus Lehar Leetsaarele kohe möödunud aastal Võrtsjärvel aset leidnud mõõduvõtt, kus võttis päris hästi ka latikas ja nii õnnestus parimatel päeva jooksul tabada viis-kuus kilo kala.

Eeldatavalt peaks laupäeval-pühapäeval Erastvere järvele kogunema umbes 80 Eestimaa kangemat talikalastajat. Neist 60 peaks võistlema üldklassis, lisaks on eraldi arvestus naistele ja noortele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles