Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aukodanike nimetamine tekitab Tartus erimeelsusi

Lisatud Mart Kadastiku kommentaar!

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mart Kadastik on taandunud Postimehe omanikeringist ja juhtimisest ning pühendunud raamatute kirjutamisele. | FOTO: Eero Vabamägi

Tartu linnavolinikud said eile kirja eurosaadik Indrek Tarandilt, kes seadis mõne nõukogude aja kirjutise pärast kahtluse alla ajakirjanik Mart Kadastiku sobivuse Tartu aukodanikuks. Sama teema on Tartu poliitikute seas juba varem kirgi kütnud.

Tarand viitab pöördumises tekstidele, mis on 1980ndate Edasis ilmunud Jaak Kalju nime all ja mis kritiseerisid toonaseid dissidente. Tarand võrdles tekste tänapäevase vihakõnega. Teiste seas oli tekstides juttu Enn Tartost, kes on Tartu aukodanik.

«Tuleks mõtelda, kas see on ikkagi õige, kui sellele ei pöörata enam tähelepanu, kes on minevikus midagi teinud, kas see mitte ei mõjuta ka tulevikku,» ütles Kadastiku aukodanikuks esitamise kohta Enn Tarto. «Need, kes auhindu jagavad, peaksid mõtlema.»

Reformierakond toetab

Volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Raimond Tamm ütles, et fraktsioon on Tarandi pöördumises toodud kõiki aspekte kaalunud.  «Meie toetame Kadastiku kandidatuuri aukodanikuks,» kinnitas ta.

Tamme meelest on oluline mõista, et eri ajastutel on olnud erinevad võimalused ja väljundid. «Üsna paljud ühiskonnategelased võiksid saada eelmise aja tegemiste pärast välistatud, aga ma ei ole kindel, kas see on õige,» nentis ta.

Tamm rõhutas aga, et Kadastiku töö Postimehe arendamisel on Tartu piirkonnale väga tähtis. Sellele on ajakirjandustegelased Igor Rõtov ja Mart Raudsaar Kadastiku kandituuri esitades viidanud.

Tamm nentis, et Kadastik on saanud presidendilt Valgetähe teenetemärgi.

Volikogu valib aukodanikke homme. Kadastiku kõrval on kandidaatideks seatud kirjanik Tiia Toomet ja südamekirurg Jaan Eha. Nii Tarand kui ka Tarto leiavad, et iga kandidaati võiks hääletada eraldi.

Volikogu kantselei juhataja Ülle Saar ütles, et volikogus on vaja aukodanike valimiseks lihthäälteenamust. Hääletus on avalik. Kuigi aastaid tagasi on kandidaate ka ükshaaval läbi hääletatud, on Saare sõnul nüüd juba pikalt olnud tava, et kõik kandidaadid pannakse hääletusele korraga. Selgitus on, et pole kohane kaalule panna, millise aukodanikukandidaadi teened on suuremad kui teisel.

Volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints lausus, et hea tooni juurde ei kuulu ka kaalutluste avalik arutelu, kuid praeguseks on Kadastiku kohta küsimused avalikkuses tõstatatud ja kahjuks peab neid ka avalikkuse ees lahkama.

«Eks see ole mulle niisama ebamugav küsimus kui Postimehele,» ütles Ints. «Tarandi nimetatud probleem on olemas. Olen kohe, kui see kandidatuur tuli, koalitsioonkaaslasi sellise eetilise probleemi olemasolust teavitanud.» Ta lisas, et tema ise ei saa poolthäält anda ja sotside fraktsioonis on hääletus ses küsimuses antud vabaks.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Olev Raju märkis, et tema suhtub vanadesse asjadesse rahulikult, kuid vaidlusi on kõvasti olnud. Tema sõnul jättis ka Keskerakonna fraktsioon hääletamise vabaks.

Raju ütles, et kuivõrd hääletatakse kolm kandidaati korraga, võib arvata, et eelnõu läheb läbi, sest muidu oleks väga piinlik teiste kandidaatide ees, kelle poolt enamik volinikke tõstaks võimalusel kaks kätt.

Linnapea roll

Opositsioonilise IRLi fraktsiooni juht Jüri Kõre ütles, et olukord on keeruline ja tõenäoliselt annab IRL liikmetele vaba hääletuse. «Kõik kohalolijad pole kindlasti poolt,» lausus Kõre. «Nimekirja ükshaaval hääletamine pole kohane. Neid situatsioone on varemgi olnud. Siis on ettepaneku tegijad teadnud, millega riskivad, ilmselt teavad nüüdki. Üks kandidaat on end varem ka taandanud.»

Kõre ütles, et aukodanike nimetamine on vähemalt osaliselt maineüritus, maineüritustega tegeleb aga osakond, mis allub otse linnapeale.

Linnapea Urmas Klaas ütles, et Tarandi kiri on demagoogiline ning alandab Tartu linnavolikogu ja -valitsust. Klaas selgitas, et kui ka poliitikute hulgas on kõhklusi olnud, sobib Kadastik aukodaniku tiitlit kandma, sest ta on tartlane, kes on üles ehitanud ja juhtinud Eesti ajakirjanduse lipulaeva Postimeest, on ehitanud Eesti suurima meediakontserni Eesti Meedia, kaitsnud ja edasi viinud Jaan Tõnissoni ideaale.

Mart Kadastik, Tartu aukodaniku kandidaat

Ma ei ole ennast aukodanikuks üles seadnud ega oleks seda ka kunagi teinud, kui see otsus oleks minust sõltunud. Austan nende inimeste otsust, kellele on tartlased aukodanike valimise usaldanud.

Indrek Tarandi arvamus on tema arvamus. Olen kaheksakümnendatel aastatel Edasis ilmunud ja Tarandit ärritanud lugude tausta juba korduvalt ajakirjanduses selgitanud. Teen seda taas oma elutööraamatus, mis ilmub sügisel.

Ma ei ole märganud, et Indrek Tarandit huvitaks tõde. Alles kaks päeva tagasi väljendas ta oma arusaamatust tartlaste soovi üle teha aukodanik inimesest, «kes viis Tartu väärikaima ja kasumlikuma ettevõtte, ajalehe Postimees hoopis Tallinnasse, kaotades seeläbi linnas rohkem töökohti kui miski Keila kaablikimbutehas eales suudaks!».

1997. aastal, mil Postimees alustas toimetuse laiendamist Tallinnas, ei kaotanud Tartu linn Postimehe juhtimise ümberkorralduse tõttu ainsatki töökohta. See otsus, mida toetas Jaan Tõnissoni poeg Heldur Tõnisson, aitas Postimehel hoida oma kohta Eesti suurima ja mõjukaima väljaandena – see on ka alati olnud Postimehe peaeesmärk.

Tänan Indrek Tarandit selle eest, et ta nimetab 1997. aasta Postimeest Tartu tollaseks väärikaimaks ettevõtteks. Olin seda ettevõtet selleks ajaks juhtinud juba 14 aastat, mille sisse mahuvad ka need keerulised ajad, millest on Indrek Tarand kaasa võtnud oma viha.

Tagasi üles