Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Koolipoisi kolm toob tarkade naiste ülekaalu

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hugo Treffneri gümnaasiumis on direktor Ott Ojaveeri (esiplaanil) sõnul sooline koosseis pisut neidude poole kaldu. Seal õpib umbes 55% tüdrukuid ja 45% poisse. Mujal on soolised vahed suuremad. | FOTO: Margus Ansu

Sooline palgalõhe, neidude tugev ülekaal kõrghariduses ja välismaalt tarku mehi otsivad targad Eesti naised – see probleemide pundar  pani Tartu gümnaasiumijuhte küsima, mida saaksid koolid teha, et neid kitsaskohti leevendada.

Ehkki Tartu koolijuhtide ühenduse pöördumisest soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole on kõlama jäänud, justkui sooviksid gümnaasiumid kehtestada kooli vastuvõtul soo-

kvoote, kinnitavad direktorid, et pöördumise eesmärk oli siiski teine.

«See küsimus ei olnud esitatud eesmärgiga, et tahame, et gümnaasiumides oleks poisse ja tüdrukuid võrdselt. Anname endale aru, et selle saavutamine on üliraske, ja see ei ole eesmärk,» sõnas Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.

Ojaveer rääkis, et on aastaid vaevanud pead, miks on gümnaasiumi sisseastumiskatsetel ülekaalus tüdrukud, miks on nende tulemused paremad just humanitaarainetes ning miks on ka näiteks medalistide seas valdavalt neiud.

«Kui gümnaasiumides on ülekaalus tüdrukud, siis kuidas saavadki ülikoolis olla ülekaalus poisid, kui nad gümnaasiumisse ei jõuagi. Miks ei jõua, seda mina ei tea,» viitas Ojaveer kõrghariduse feminiseerumisele.

Targad pead kokku panna

Ta tõdes, et ei saa ise näpuga näidata, kus on viga. «Tarku päid on Eestis maa ja ilm. Peaks mõtlema, kuidas seda probleemi lahendada, mitte öelda, et seda ei saa lahendada,» lisas ta.

Ojaveer tõi näite, et kui linnakoolides õppinud noormeeste puhul on gümnaasiumikatsetel näha, et neil on laiem silmaring ja parem esinemisjulgus, siis mujalt tulnud poisid on tagasihoidlikud ja ei oska oma tugevusi välja tuua.

Ent see ei tähenda, et nad oleks vähem võimekad või vähem andekad. «Kui selline tagasihoidlik poiss meile tuleb, siis ta areneb siin, nii et mühiseb. Kaasõpilased lihtsalt veavad ta kaasa, ta ei taha maha jääda,» rääkis direktor.

Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi märkis, et poiste vähesus gümnaasiumides ja kõrgkoolides on arenenud riikides olnud probleemiks juba aastakümneid. «See on valus probleem ja meie väikerahva jaoks on see eriti valus, kui noored haritud naised sõidavad välismaale, sest ei leia siit partnerit,» ütles Jõgi.

Jõgi tõdes, et poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt, ka gümnaasiumist väljalangejate seas on poisse rohkem. Ehkki väljalangevuse põhjused on erinevad, on Jõgi sõnul märgata, et poiste puhul saab rohkem kui neidudel otsustavaks motivatsioonipuudus ja väiksem soov pingutada.

«Kust see kõik alguse saab, ma ei tea. Aga mulle tundub, et me oleme siin Eestis hulluks läinud hinnete, pingeridade ja järjestamisega,» rääkis Jõgi. «Ma julgen väita, et meie õppekavad on üle koormatud juba algklassidest peale.»

Jõgi tõdes, et gümnaasiumis võiks ju olla üks võimalus võtta poisse ja tüdrukuid vastu erinevate pingeridade alusel. «Aga mina ise kolme tütre isana küsiksin siis, miks minu laps sisse ei saa sellepärast, et ta on tüdrukuna sündinud,» viitas Jõgi tekkida võivale uuele ebavõrdsusele.

Ta lisas, et gümnaasiumikatsed on vaid üks väike osa kogu probleemide sasipuntrast ning poiste ja tüdrukute õpetamise temaatika vajaks ühiskonnas suurt arutelu.

«Õppekavad tuleks ehitada üles nii, et õppimine oleks ka poistele atraktiivne. Et oleks rohkem avastusõpet, mitte loetu reprodutseerimist,» pakkus Jõgi välja ühe suunise.

Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg tõdes, et oma koolis ta soopõhiste sisseastumiskatsete vajadust ei näe. Küll aga tuleks otsa vaadata ühiskonnas levinud hoiakule, et «koolipoisi kolm» on noormeeste puhul normaalne, ent tüdrukutelt oodatakse paremat õppeedukust.

Küll aga tuleks otsa vaadata ühiskonnas levinud hoiakule, et «koolipoisi kolm» on noormeeste puhul normaalne.

«Ma näen siin ohtu, et kui hakkame seda ühiskondlikku hoiakut sisseastumisel mingite erinevustega võimendama, võimendamegi seda, et poisid ei peagi tegema nii palju tööd,» märkis Tannberg. «Gümnaasiumi vastuvõtuga me ei lahenda ka kõrgkoolide probleeme.»

Kuhu poisid kaovad?

Tannbergi sõnul on küsimus, kuhu lähevad poisid pärast keskkooli, kui põhikoolis on sooline tasakaal veel enam-vähem paigas. «Kas tüdrukud lähevadki pigem gümnaasiumidesse, sest kutsekoolides pole neile piisavalt valikut, mida edasi õppida?» küsis ta ja lisas, et poistel võib olla ka hoiak, et nad saavad end realiseerida kõrgkoolidiplomitagi.

Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson tõdes, et sooviks oma kooli saada poisse ja tüdrukuid enam-vähem võrdselt. Nii võiks tema sõnul vaadata, kas praegused sisseastumiskatsed kipuvad pigem eelistama tüdrukuid ja milliste ülesannetega saaks tagada paremat soolist tasakaalu. Tamme gümnaasiumi õpilaste seas on neide 219 ja noormehi 164.

«Kui me lähtume eeldusest, et poisid ja tüdrukud on sama nutikad ja tublid ning me oleme millegipärast oma hariduse andmisel või ka sisseastumistestide tegemisel teinud vea, siis me peaksime selle veaga kuidagi hakkama saama,» märkis Tõnisson.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste ütles, et ei pea poiste ja tüdrukute tasakaalu teemat gümnaasiumis suureks probleemiks ning poiste eelistamisega ei tohiks tekitada ebavõrdsust neidude seas.
----------------------

Vastus koolijuhtidele

Väljavõtteid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta vastusest Tartu koolijuhtidele seoses gümnaasiumi sisseastumiskatsetel poistele ja tüdrukutele erinevuste seadmisega.

• Erimeetmete kasutamine võib olla ainult ajutise iseloomuga seniks, kuni põhjused, mis ebavõrdsust tekitavad, on kõrvaldatud. Ebavõrdsuse kaotamise ainsaks lahenduseks ei saa olla erikohtlemine. Tegeleda tuleb eeskätt põhjustega juhul, kui põhjused on kõrvaldatavad (st ei ole näiteks bioloogilised). Poiste ja tüdrukute erineva olukorra võivad tekitada ka koolide vastuvõtutingimused sellisel juhul, kui need eeldavad rohkem oskusi, mis on mingil põhjusel tugevamad ühel sool selles vanuseastmes keskmiselt.

• Juhin selle juures tähelepanu, et erimeede tähendab peaaegu alati kellelegi teisele vastavalt väiksemaid võimalusi. Seda ohtu saaks vältida nii, et poiste täiendavaks vastu-

võtuks luuakse gümnaasiumikohti olemasolevatele juurde, vähendamata sel viisil tütarlaste võimalusi. Lisaks tuleks läbivalt tegeleda ebavõrdsuse kaotamisega kõikidel varasematel haridustasemetel ning pöörata erilist tähelepanu noormeeste suuremale väljalangevusele kõikidel

Tagasi üles