Talisurfarid kihutavad Võrtsjärvel

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hoolimata keerulistest jääoludest peetakse sellel nädalal Võrtsjärvel talisurfi maailmameistrivõistlusi, millest võtab osa sadakond sportlast viieteistkümnest riigist.

Eesti purjelaualiidu peasekretäri Tõnis Kase sõnul tuli esialgu Haapsallu planeeritud võistlus üle tuua Võrtsjärvele, kuna merejää muutus ohtlikuks ning võistluse korraldamine seetõttu võimatuks.

«Üritame soojenevast kliimast võtta viimast. Järve peal on jää palju paksem. Kiht on 20–30 sentimeetrit paks, aga see läheb iga päevaga õhemaks. Vaatame, kaua me võistlust turvaliselt teha saame,» lausus Kask, kes käis koos võistluse peakorraldaja Kalev Allikveerega läbi paljud võimalikud lahesopid ja järved ning valis lõpuks välja Võrtsjärve.

Korraldajate teatel on võistluse ühest kohast teise viimine nii talisurfil kui ka jääpurjetamisel küllalt tavapärane, kuigi lihtsaks ei tee see elu ei korraldajatel ega võistlejatel.

«Eks need olud on ka siin piiripealsed,» tõdes Kask eile. «Praegu on küll selline tunne, et me ei vea laupäevani välja. Jää sulab iga päevaga õhemaks ja kui vaadata ilmaprognoosi, siis head sealt ei paista.»

Kase sõnul tähistab Eestist alguse saanud spordiala tänavu 40. sünnipäeva ning maailmameistrivõistlusi korraldab Eesti juba viiendat korda.

Talisurfi ei tohi segamini ajada jääpurjetamisega, mis on tänu Vaiko Vooremaa saavutustele eestlaste hulgas üsna teada ja tuntud.

Talisurfarid on jagatud kolme võistlusklassi – kelgud, lohed ja tiivad – ning igas klassis selgitatakse parimad kahe kuni kolme distsipliini – kursisõit, lühiraja slaalom ja kiirussõit – sõitude järel.

Nimetatud kolmest distsipliinist pidas Kask kõige põnevamaks slaalomit.

«Slaalom on selline, kus sõidetakse umbes jalgpalliväljaku suurusel platsil märkide vahel siksakki. See on hästi vaatemänguline. Kursisõidul sõidavad nad kaugele täpiks ja tulevad mingi aja pärast tagasi, aga kursisõidu kiirused on palju suuremad,» rääkis Kask.

Kõige kiirem sõitja selgub kõikide alade peale kokku ehk alles võistluste lõpuks. «Osalejatel on kogu aeg GPSid kaasas ja start läheb käima koos võistluse avamisega. Võitja on lõpuks see, kes võistluse jooksul teeb kõige kiirema soorituse,» selgitas Kask. Ta pakkus, et sõltuvalt tuule tugevusest võivad kiirused ulatuda kuni saja kilomeetrini tunnis.

Eesti parimatest talisurfaritest võtavad võistlustest osa näiteks slaalomispetsialist ja eelmise aasta Eesti meister Lehar Jürimäe. Eesti lohesurfareid esindab 2014. aasta Eesti meister Madis Kallas.

Kui hästi võiks eestlastel kokkuvõttes minna, ei julgenud Kask eile veel prognoosida. Möödunud nädalavahetusel samas kohas peetud talisurfi Eesti meistrivõistlustel noppisid paremad kohad Leedu ja Venemaa sõitjad. Näiteks lohesõidus oli esimene eestlane kaheksas ning kelkudel kaheteistkümnes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles