Tartu hakkas Idaringi tarvis krunte ostma

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idaringtee rajamiseks võõrandatavad maatükid on enamasti hoonestamata. Erandiks on Pere Leiva kinnistu, kust on vaja võõrandada 1988 ruutmeetrit ja kus kavandatud uuele juurdepääsuteele jääb ette laona kasutatav kaarhall.
Idaringtee rajamiseks võõrandatavad maatükid on enamasti hoonestamata. Erandiks on Pere Leiva kinnistu, kust on vaja võõrandada 1988 ruutmeetrit ja kus kavandatud uuele juurdepääsuteele jääb ette laona kasutatav kaarhall. Foto: Sille Annuk

Tartu linn ostis läinud nädalal esimese erakrundi, mis jääb tulevase Idaringtee alla. Jaanipäevaks tuleb aga kokkuleppele jõuda veel 22 maatüki omanikega.


Esimene Idaringtee rajamiseks võõrandatud kinnistu oli Ihaste tee 15. Selle 2,3 hektari suuruse hoonestamata maatüki keskelt läbi kulgev magistraal oleks alles jätnud nii pisikesed maalapid, et osapooled leppisid kokku kogu kinnistu võõrandamises. Linn maksis omanikule 8,5 krooni ruutmeetri eest, mis teeb tehingu hinnaks 197 540 krooni. Hinda pakkudes lähtus linn Kaanon Kinnisvara eksperdihinnangust.

Mitu võimalust

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et kokku vajab võõrandamist 23 maatükki, mis jäävad Idaringtee koridori. Kõigi kohta on linn oma ettepanekud esitanud, tuginedes kinnisvaraekspertide hinnangule.

Tamme selgitusel sõltub ettepanek suuresti sellest, milline on maatüki eripära – kas kõne alla tuleb üksnes krundi või selle osa äraostmine või on võimalik ka mitterahaline tehing.

Näiteks mõnele kinnistule linnale kuuluvalt naaberkrundilt saab sama palju ruutmeetreid juurde liita. Sellise ümberkruntimise tulemusel saab omanik samaväärse maa samaväärses asukohas.

Kus ümberkruntimine ei ole võimalik, on linn teinud ka ettepanekuid maade vahetuseks, aga siis ei pruugi krundid olla sama suured, sest aluseks võetakse turuhind.

«Kui räägime sooalale jääva maatüki asendamisest jõeäärse elamukinnistuga, siis räägime väga erinevatest suurustest. Ühtki sellist vahetust ei ole kokku lepitud, kuid oleme pakkunud variante,» ütles Tamm.

Tema sõnul on praeguseks kokkuleppele jõutud viie maaomanikuga, kes on nõustunud linna pakutud hinna või maade vahetamise ettepanekuga.

Kuid nagu ka linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvengi tõdes, sujuvad läbirääkimised ise tempoga ning mõni maaomanik ei kiirusta vastusega.

Keerukamad juhtumid

Tamm osutas, et on ka üksikuid keerulisemaid juhtumeid, kus maatükk on ostetud buumi tipus kõrge hinnaga, aga maa väärtus ei ole endine. Nendel puhkudel peab linn lähtuma eksperdihinnangust, alati ei ole võimalik hüvitada ostuhinna ja praeguse turuhinna vahet.

«See on pikendanud ja raskendanud läbirääkimisi,» nentis abilinnapea. «Kui väärtus väga palju erineb, on maade vahetamine kindlasti hea võimalus vältida väärtusele keskenduvaid arutelusid. Linnale kuuluval maatükil on tõenäoliselt sama suur potentsiaal hinnatõusuks nagu eraomanikule kuuluval maatükil, mis jääb Idaringtee trassile.»

Linnavalitsuse eesmärk on tuleva aasta esimesel poolel maade omandamisega lõpule jõuda, Idaringtee ehitust on plaanis alustada aasta teises pooles.

Tamm möönis, et mõnel puhul võib vaja minna ka sundvõõrandamist, kui läbirääkimised tulemuseni ei vii.

Idaringteele kruntide võõrandamiseks on arvestatud 30–40 miljonit krooni, kuid arvestuse aluseks olid vähimad vajalikud äralõiked. Paiguti on Tamme sõnul õiglasem võõrandada kogu krunt, mis aga kasvatab kulusid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles