Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kindel plaan: õigeusu kirik Jõgevale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jõgeval Suure tänava ääres asuvas majas on varem tegutsenud toidukauplus Ursula ja sigaretipood Leek. Nüüd kuulub maja Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Jõgeva Issanda Risti Väljatoomise Püha Kogudusele, kes kavandab krundile kirikut. | FOTO: Kristjan Teedema

Aastaid oli Jõgeva ainus maakonnakeskuse linn, kus puudus kirik. Viimastel aastatel on linna aga kogudusi sugenenud ning kolm neist soovivad päris oma maja.

Kõige konkreetsemad plaanid on Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Jõgeva Issanda Risti Väljatoomise Pühal Kogudusel. Varem käis kogudus koos Suurel tänaval vana teenindusmaja ruumides, kuid aasta lõpus soetati Suur 38 kinnistu.

Läinud nädalal otsustas Jõgeva linnavolikogu algatada kiriku ehitamiseks detailplaneeringu.

Kolm planeeringut

«Kindlasti ei saa Jõgeva kohta enam öelda linn, kus pole ühtegi kirikut,» märkis Jõgeva linnapea Aare Olgo. Aia tänavas tegutseb luteri kirik, 2011. aastal ehitati aga Jõe tänaval ülikiiresti valmis Jehoova Tunnistajate kogudusehoone. Õigeusu kirik hakkas juba paar aastat tagasi otsima linnas kohta, kuhu saaks palvelat ehitada.

Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask lisas, et peale Moskva alluvusega õigeusu kiriku on volikogu viimase aasta jooksul algatanud veel kahe kirikuhoone detailplaneeringu.

Seitsmenda Päeva adventistikogudus on avaldanud soovi ehitada Pargi tänavale lagunenud maja asemele uue. Niidu ja Turu tänava vahel asuva luteri kirikule kuuluva nn veetorni kinnistu kohta on samuti algatatud planeeringumenetlus ning valminud on esialgne eskiis.

Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Jõgeva Issanda Risti Väljatoomise Püha Koguduse omandis olev Suur 38 kinnistu on osaliselt äri-, osaliselt aga elamumaa. Maa sihtotstarbe muutmiseks ja ehituse ettevalmistuseks tuligi algatada detailplaneering, selgitas Kask.

Volikogu esimees avaldas arvamust, et selline planeerimistegevus näitab kodanike aktiivsust ning sedagi, et elu linnas edeneb.

Suure tänava poolt kõrgete elupuude taha jäävas hoones on aegade jooksul tegutsenud näiteks Ursula toidukauplus ja sigaretipood Leek.

Linnapea Aare Olgo hinnangul kestab planeeringumenetlus arvatavalt üheksa-kümme kuud. «Ilmselt tuleb sinna lõpuks väiksem kirikuhoone ja mõned parkimiskohad,» arvas meer. Ta lisas, et kogu protsess on avalik ning korraldatakse ka avalik koosolek ja kutsutakse linlasi sõna sekka ütlema.

Olgo sõnul on vene keelt kõnelevaid inimesi linna elanikest seitse-kaheksa protsenti ehk 400–500. Kui paljud neist kirikus käima hakkaksid, ei oska ilmselt keegi prognoosida.

Käib ka eestlasi

Jõgeva Issanda Risti Väljatoomise Püha Koguduse juhatuse liige Aleksandra Fedoritš rääkis Tartu Postimehele, et kogudus ostis Suure tänava ääres asuva kinnistu ära mullu 24. novembril. Raha selleks annetas Narva ja Peipsiveere piiskopkond.

Varem tegutseti üüripinnal, nüüd on kolm korda peetud jumalateenistusi aga omas majas ning see on tema sõnul toonud positiivseid emotsioone ja ka uusi huvilisi.

«Isegi eestlasi käib jumalateenistusel,» kinnitas ta ja lisas, et jumalateenistused on osaliselt eesti keeles.

Kindlasti saab kogudusehoonel olema kiriku välimus ja ka torn. Milline kirik täpsemalt tuleb, selgub juba arhitektuuribüroo, koguduse ja linnavalitsuse koostöös. «Arhitektile on kõik vajalikud paberid üle antud,» sõnas Fedoritš.

Kindlat kuupäeva, millal ehitus võiks alata, on veel vara öelda, leidis ta.

Tagasi üles