Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uksed ei reageeri seisvale inimesele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu Postimehele teadaolevalt on mitu inimest kaubanduskeskuste isesulguvate ustega pihta saanud. | FOTO: Kristjan Teedema

Talvisel ajal, kui osa kaubanduskeskuste ustest käib vaid pooleldi lahti, tuleb kliendil olla tähelepanelik, et nendega mitte pihta saada, sest uksed «ei näe» seisjat.

Tartu Postimehele teadaolevalt on mitu inimest kaubanduskeskuste isesulguvate uste vahele jäänud. Kui täiskasvanut saadud obadus vaid ehmatab, siis lapsed võivad tehnilise järelevalve ameti kinnitusel tõsiselt viga saada.

Käik kolme Tartu kesklinnas asuvasse kaubanduskeskusse kinnitas saadud vihjeid. Kui külastaja oli mõneks sekundiks uste vahel peatunud, hakkasid Kesklinna keskuse ja kaubamaja automaatuksed sulguma ja jätsid inimese nende vahele lõksu.

Tasku keskuses oli ooteaeg pikem.

Keskused probleemi ei näe

Kesklinna ja Tasku keskuse äri- ja kliendisuhete juhi Kristel Tannik ütles, et neile pole kaebusi tulnud ega ole selliseid juhtumeid ka turvakaamerate lindistustesse jäänud. Uksed on tema sõnul töökindlad ja ohutud ning selliseid kasutab suurem osa teenindushoonetest.

Rullikutel liikuvatele ustele annab signaali ukse kohal olev andur ja uksed püsivad avatud seni, kuni andur fikseerib liikumise. Kui liikumist ei ole, sulguvad uksed viivitusega. «Tavaliselt inimene uste vahele seisma ei lähe,» ütles Tannik.

Tartu kaubamaja haldusjuhi Gunnar Mälli sõnul on uksed seadistatud piisava viivitusajaga, et nii täiskasvanud kui ka lapsed jõuaks uste vahelt läbi kõndida rahulikus tempos.

«Selleks, et veenduda, et keegi uste vahele kinni ei jää, on turvasüsteem kaheastmeline,» selgitas Mäll. See tähendab, et kui uste liikumine on kaks korda järjest takistatud, jäävad uksed lahti, kuni maja haldaja käivitab süsteemi uuesti.

Tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna juhataja Priit Poschlini sõnul on automaatuksed varem inimestele viga teinud.

Ta tõdes, et andurit ei saa panna «vaatama» ukseauku.

Gunnar Mäll nentis, et uksed ei tohiks siiski inimesi lõksu jätta ja kui nii juhtub, tekitab see muret.

Uued märkavad ka seisjat

Tasku ja Kesklinna keskuse uksi hooldava ettevõtte Avamax juhatuse liige Andres Veerme selgitas, et kui tegemist on enne 2008. aastat paigaldatud ustega, asub turvaseade vaid ühel pool ust.

Praegu kehtib uste paigaldamisel nõue, et turvakardin peab olema mõlemal pool ust, mis tähendab, et seade reageerib ka seisvale inimesele.

«Kuigi see nõue varem paigaldatud ustele ei laiene, kontrollime uksed üle ja teeme keskustele lisaturvaelementide paigaldamise pakkumise,» ütles ta.

Andres Veerme lisas, et uksed peavad avanema ka siis, kui läheneb laps või väike inimene.

Ta selgitas, et see ei pruugi alati nii toimida, kuna mõnikord soovitakse välimise anduri tundlikkust vähendada, kui andur reageerib tugevale lume- või vihmasajule.

Probleeme on olnud

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) tehnikaosakonna juhataja Priit Poschlini sõnul on automaatuksed varem inimestele viga teinud.

«Õnnetused juhtuvad siis, kui jäetakse väikelapsi valveta, ollakse ebakaines olekus või jäädakse mingil põhjusel pikemaks ajaks liikumatult avatud uste vahele seisma,» rääkis Poschlin.

Tema sõnul on selliste olukordade esinemise protsent väike, arvestades uste vahelt läbikäivate inimeste suurt hulka.

Priit Poschlin lisas, et ukse sulgumisel võib nõude kohaselt avalduda jõud kuni 150 njuutonit, mis on piisav inimese tõukamiseks ja ehmatuseks, kuid mitte vigastuste tekkeks.

«Paraku ei ole need uksed mõeldud lastele, mistõttu võib automaatuks väikelastele päris tõsiseid vigastusi tekitada,» ütles Poschlin.

Vastutusele võetakse siis ukse omanik või valdaja, kuid sõltuvalt asjaoludest ka ukse hooldaja või tootja.

Tagasi üles