«Kasutage palju rohkem sõna kodumaa,» soovitas eile Rahvusmõtte auhinna pälvinud kirjanik Mats Traat. Kodumaast võõrandumine on kirjaniku arvates tekkinud osalt okupatsiooniajast, mil sellest sõnast võõranduti.
Kirjanikku hoiavad Eestis süda ja keel
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
2. detsember 2010, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjaniku abikaasa Victoria Traat pani ette, et praegused eestlased võiksid kodumaast rääkides meenutada baltisakslasi. «Vaterland ehk isamaa, Saksamaa, kus mõnel olid esivanemad sündinud mitu põlve tagasi, ja Heimatland ehk kodumaa, kus nad elasid.»
Jäägem eestlasteks
Traat on õppinud Moskvas kirjandust ja filmikunsti, kuid naasis siiski kirjanikuleiba maitsma kodumaale. Miks? «Aga kuhu ma pidin minema? Mina olin ju eesti keeles kirjutav kirjanik,» sedastas Traat. Mõtet okupatsioonivõimu eest välismaale pageda ei tulnud kirjanikule kunagi pähe.
Nüüdse Eesti mure välismaale parema palga ja ilusama elu jahile siirduvate noorte pärast on Traadi silmis igati õigustatud. Välismaal suhete tekkimine on kiirem, kui arvata võib, märkis ta. «Kümne aasta pärast tullakse vanavanemaid vaatama, kaasas lapsed, kes on juba teise ühiskonda integreerunud – see käib üsna ruttu, kiiremini, kui me arvatagi oskame,» rääkis Traat.
Oht, et ühel hetkel ei ole enam seda väikest Eestimaad, on Traadi arvates täiesti võimalik. Tema abikaasa Victoria Traat lisas kõrvalt, et see, mis eestlasi peaks siin kinni hoidma, on süda ja keel. «Olgem eurooplased, aga jäägem eestlasteks,» parafraasis Victoria Traat eesti kirjanduse suurkuju Gustav Suitsu.
Ohvriteenistus
Tänapäeval, kus igaüks võib oma teksti avaldada, tekib küsimus, kes on kirjanduse suurkuju, kirjanik. «Lugedes on ju tunda,» ütles Traat. Abikaasa lisas kõrvalt, et tõlkijana tunneb ta teksti järgi kohe ära kirjaniku. Ilmselt just selle teksti alusel langetas 11-liikmeline Rahvusmõtte auhinna žürii otsuse Mats Traadi kasuks, nagu žürii liige, luuletaja Hando Runnel ütles: «Ilma kommentaarideta tuli välja selle inimese suurus.»
Rahvusmõtte auhinna žürii esimees, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis tõi välja, et Traat on oma isiku ja kirjutatud sõnaga kujunenud üheks eesti rahvustunde ja kultuuripildi olulisemaks mõjutajaks. Kirjaniku suurusest kõneles auhinna üleandmisel ka Runnel. Ta iseloomustas Traati kolme sõnaga: suverään, hoidmine ja kahi.
Sõnal kahi on eesti keeles mitu tähendust. Runnel rõhus aga selle rituaalsele ja sakraalsele mõttele – jookohver. Kahi oli ohvriteenistus, jook, mida joodi jumalate auks. Seda juues mõeldi iseenda, eelkäijate ja järeltulijate peale.
«Sa räägid nii pikalt mind nii suureks ja kõrgeks, et ma ei oskagi enam midagi öelda,» sõnas Traat eile Runneliga kätt surudes. «Järgmine kord räägime väiksemaks,» naljatas Runnel vastu.
Rahvusmõtte auhind
• Tänavu Rahvusmõtte auhinna pälvinud luuletaja ja kirjanik Mats Traat on sündinud 1936. aastal Otepää kihelkonnas 11-lapselise pere viimase lapsena.
• Tema loomingust tõusevad esile ajaloolised maaelu puudutavad teosed nagu «Tants aurukatla ümber», «Karukell, kurvameelsuse rohi» ning «Minge üles mägedele».
• Rahvusmõtte auhinna pälvis Traat oma loomingu silmapaistvuse ning Eesti riikliku ja rahvusliku eneseteadvuse tõstmise eest.
• Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinda välja seitsmendat korda.
• Kuuel varasemal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.