Emakeelse ülikooli aastapäeval esinenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas leidis, et Tartu Ülikooli taasavamine 91 aastat tagasi ja emakeelsena oli toona veel kestva sõja ajal sügavalt sümboolne. Kuid juba toona mõisteti, et Eesti rahva jaoks oli parim kindlustuspoliis uue vabariigi säilimisele haritud eestlane, kes oskaks teha tarku otsuseid.
Eestikeelse ülikooli algusaeg oli vägagi tähelepanuväärne – Eesti Vabariik pidas sõja tingimustes, mil rinnetel polnud veel sugugi kõik selge, targaks pühendada oma energiast osa hariduselu taaskäivitamisele, et rajada vääramatult uut ühiskonda, kõneles minister.
Sümboolne oli Lukas hinnangul seegi, et esimene Eesti Vabariigi haridusminister Peeter Põld, kelle monumendi rajasid ministeerium, Tartu Ülikool ja Tartu linn täpselt kaks aastat tagasi haridus- ja teadusministeeriumi hoone, jättis ministritöö, sest teda kutsuti Tartu Ülikooli avamise ettevalmistustööde kuraatoriks.
Veel kõneles Lukas rahvusülikooli staatusest täna. Valitsus saatis Riigikogule arutamiseks Tartu Ülikooli seaduse eelnõu, mille üks peamisi punkte on Tartu Ülikoolile rahvusülikooli staatuse andmine. Jah, andmine – sest senises seaduses on ülikooli küll rahvusülikooliks nimetatud, kuid jäetud see mõiste sisustamata, kõneles minister.
Uues seaduses korratakse üle ülikooli õigus rahvusteaduste professuure ja ajaloolist hoonestut pidada, aga sätestatakse ka vastutus selle eest.
Eesti keel ja kultuur peavad rahvusvaheliseks muutumise kõrval just rahvusülikoolis jätkuvalt oma arendava ja hoolitseva alma materi leidma. Ülikool ja siin arendatav teadus peavad olema jätkuvalt olulises osas eestikeelsed.
Muidugi on Tartu Ülikool meie peamine teadusasutus, tõdes Lukas lõpetuseks. Enamus Eesti säravast teadusest tehakse siin, enamus doktoritöösid juhendatakse ja kaitstakse siin.