Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sulailm muutis linnaõhu pisut tervislikumaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Endiselt tekib linnaõhku enim peenosakesi kütmise tõttu. Kui ahi korras ja puud kuivad, lendub ohtlikke osi õhku vähem. | FOTO: Kristjan Teedema
FOTO: Graafika: TPM

Sula toob meile katustelt langeva lume, märjad jalad ja muud ebameeldivused, kuid üks positiivne mõju sellisel ilmal siiski on: suur õhusaastus, mis püsis Tartus pea terve viimase kuu, kadus vihma ja tuulega.

Eesti keskkonnauuringute keskuse andmetest nähtub, et eriti peente osakeste hulk kerkis järsult üle piirnormi 27. detsembri paiku – päeval, mil pärast pikka sooja sügist langes termomeetrinäit miinuspoolele ning detsembris sageli puhunud tuuleiilid raugesid.

Päev hiljem kerkis mitu korda üle soovitusliku normi ka peente osakeste hulk. Õhusaaste püsis suhteliselt suur veel nädala alguses, kuid sadama hakanud vihm ja tuuleiilid lõid õhu peagi klaariks.

Asfalditolm ja korstnasuits

Külmade ilmadega kipub õhusaaste ohutust tasemest ohtliku piirimaile ja tihti sealt kõrgemalegi just õhtusel ajal, mil inimestel on kombeks oma elamist kütta. Eriti peened, alla 2,5 mikromeetri suurused osakesed satuvad välisõhku tavaliselt põletamise ja kütmise tagajärjel, selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse kesklabori õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

«Mõlemad Tartu mõõtmisjaamad asuvad Karlovas ja ahiküte on seal põhiline,» tõdes Teinemaa. Tema sõnul tekib ülipeenosakeste saaste probleem kütteperioodil ka teistes Tartu piirkondades ning mujalgi Eestis. Mittetäieliku põlemise korral tekib neid osakesi mõistagi rohkem. «Ahjuga kütmist ei keela keegi, aga tähtis on jälgida, et küttematerjal oleks kuiv ja küttekolle hooldatud,» rõhutas ta.

Kütmisel tekkiva suitsu sees eralduvaist aineist on kõige ohtlikumad polüaromaatsed süsivesinikud, eriti benso(a)püreen – aromaatne süsivesinik, mis võib sisse hingamise korral tekitada organismis väga kantserogeenseid ühendeid.

Ohtlikud on ka veidi suuremad, kuni 10-mikromeetrised peenosakesed. Selline tolm tekib tavaliselt naastrehvidega sõidul asfaldi kulumise tagajärjel. Kõrgemad näidud registreeritakse hommikustel ja õhtustel tipptundidel, kuid tuulevaiksel ajal ei taha tolm hajuda ööpäev läbi.

Peenemad osakesed on kindlasti ohtlikumad, sest need võivad minna sügavale hingamisteedesse ja vereringesse, ütles Tartu ülikooli keskkonna- ja töötervishoiu õppetooli dotsent Hans Orru. «Osakesed indutseerivad põletikke, mis kanduvad edasi südame- ja veresoonkonda ning ka närvisüsteemi,» märkis ta.

Sõltuvalt sellest, kui tugev on inimese organism, ei tee reostunud õhu hingamine midagi sinnamaani, kuni keskkond on süvendanud haigussümptomeid nii palju, et tarvis on arstiabi.

Tasapisi saaste väheneb

Ahjuga kütmise mõju inimeste tervisele on uuritud nii Eestis kui ka Rootsis. Viimastel aastatel on pandud tähele, et kütteperioodide õhusaaste õige pisut väheneb võrreldes varasema ajaga.

Kas põhjus on soojemates talvedes või on paranenud inimeste teadlikkus küttekollete kasutamisel, pole täpselt teada. Küll aga on hakatud järjest enam kasutama muid kütmisvõimalusi, näiteks õhksoojuspumpasid ja elektriseadmeid, mis hoiavad vähemasti lähiümbruses õhu klaarima.

Ahju kütmisel olgu leek hele ja korstnast tulev suits värvitu, meenutas Orru kütmise põhitõdesid. Küttekatla valimisel soovitab ta eelistada puidu-

graanulküttega katelt, sest selles on põlemine täielikum.

Mis puudutab aga automootoritest eralduvaid põlemisosakesi, siis hoolimata jätkuvast autostumisest lähevad näitajad paremaks. «Eks nõudeid mootoritootjatele ole samuti pidevalt karmistatud,» täpsustas Orru.

Ta lisas, et rehvitootjaile paraku selliseid nõudeid ei esitata. Naastrehvide kasutamise tõttu kuluvad teed kiiresti ning inimeste tervis on tekkivast tolmust põduram.

Tagasi üles