Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Gaasiaktsiisi tõus: tehtud-mõeldud?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: TPM

Maagaasi aktsiisi järjekordne tõus tuli kui jõhker uusaastakingitus.

Tekib tunne, et selle aktsiisitõusu tagajärgi meie majandusele ei ole üldse analüüsitud. Vastasel korral poleks niisugust otsust tehtud.

Paneb ju aktsiisitõus tarbijad igal juhul raskesse olukorda. Kohalike toodete hinnad kindlasti tõusevad ja avavad tee välismaisele odavale kaubale.

Samal ajal saab gaasiautode omanikele selgeks, et sõidukite ümberehitus keskkonda vähe saastavale gaasile on olnud suur viga.

Samuti saavad aktsiisitõusust šoki need soojatarbijad, kes viisid oma hoonetes katlad üle maagaasile.

Ometi hõikas Taavi Veskimägi vaid kuu aega tagasi, et nüüd on gaasivõrgud viimaks Eleringi omanduses, ja soovitas kõigil hakata maagaasi julgemalt soojatootmiseks kasutama, sest see on kõige loodushoidlikum kütteaine, ei saasta keskkonda.

Näha on, et ökoloogiliselt puhta maagaasi kasutajad ei suuda enam hinnatõusuga sammu pidada. Võiks asjale vaadata ka nii, et gaasi kasutajad ei suuda kinni maksta riigifirma äpardunud kulutusi, mida see välismaal teinud. Meie väikese riigi tarbija rahakott pole põhjatu.

Nii investeerisid meie «targad» Utah’ projekti 51 miljonit eurot, kuid nüüd on selgunud, et projekti realiseerimine polegi ehk otstarbekas, ja on võetud mõttepaus.

51 miljonit eurot pole peenraha, mida võis kõrbesse 12 250 hektarile tallele panna.

Samal ajal oleks Eestis tarvis näiteks elektriliine tormikindlamaks muuta.

Auvere elektrijaam on Eestis rajatav moodsaim põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, kus kasutatakse keskkonnasäästlikku keevkihitehnoloogiat. Kahjuks pole aga selle jaama täieliku käikuandmiseni veel jõutud. Teadjad mehed räägivad, et vein läheb aastatega ikka paremaks. Kuid seadmed aastatega vananevad.

Soovitused ahikütteseadmete ümberehituseks ei anna tarbijatele kütuse hinna pideva tõusu tõttu mingisugustki kindlust. Alati on ümberehitajaid pärast mõne aasta möödumist tabanud uus hinnatõus.

Nõnda on see juhtunud nii elektri, vedelkütuse kui ka maagaasiga. Sama asi pole edaspidi välistatud ka praegu moodsa pelletkütuse puhul.

Unustatud on tõsiasi, et kui Narva elektrijaama kateldes põletati puitu, kerkis küttepuude hind lakke ja ahikütte kasutajad pandi raskesse olukorda. Kui nüüd alustataks Narva elektrijaamades uuesti puidu ahju ajamist, pandaks raskesse olukorda ka laialt soovitatud pelleti ja graanulite kasutajad, kõik puiduküttel olevad väikekatlamajade soojatootjad ja soojatarbijad.

Maagaasi hinna tõstmise eesmärk paistab olevat soov sundida tarbijaid kasutama kallist biogaasi.

Nüüd, kui Vene importgaas odavnes aastaga 39 protsenti, peaks olema maagaasi kütusena kasutamine autodel ja soojatootmiseks igati tervitatav, mitte nagu kont koeral järamiseks.

Ökoloogiliselt puhta maagaasi soodustingimustel laialdasel kasutamisel hoiaksime kokku looduslikku taastuvenergia ressurssi ja vähendaksime keskkonna reostust.

Tagasi üles