Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Noorte valijate teadlikkust tuleb tõsta ja neid usaldada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu Postimees kirjutas 25. jaanuaril, et kaugltki kõik noored pole valimisea langetamisest vaimustuses. | FOTO: TPM

Esmaspäevane Tartu Postimees kirjutas, et värsked valimisealised ehk 16-aastased noored ei oskaks kedagi valida ega ole hääleõigusest kohalike omavalitsuste valimistel vaimustunud. Nad pigem ei usalda oma eakaaslaste pädevust kogukonnaasjades kaasa rääkida. Ei olevat pädevust.

Tegelikult on 16-aastane täpselt sama pädev valija, kui on tema vanemad või vanavanemad. Vanus, või antud juhul noorus, ei mängi valimisotsuse puhul suurt rolli.

Kui inimene uurib valimisprogramme ja kuulab oma kandidaate, teeb ta teadlikuma valiku. Kui ta ei süvene, otsustab loosung või eelarvamus. Ja nii ei ole vahet, kas inimene on 16-, 36- või 66-aastane.

Teadlikkus ei teki muidugi üleöö. Uus seadus on vaid mõni nädal vana. Vaevalt oskaks kõik täiskasvanudki ette lugeda oma kodukoha volikogu koosseisu või meenutada täpselt, mida keegi lubas. Saati siis praegune 16-aastane. Eelmised kohalikud valimised olid ju 2013. aasta sügisel.

Artiklist ilmnes, et noored on kriitilised nii enda kui ka haridussüsteemi suhtes. 16-aastaseks saanud inimene ei ole koolis saanud piisavalt teadmisi, et teha kaalutletud hääletusotsus. Kriitiline meel on hea. See näitab, et ehkki seadusemuudatusega on oluline samm tehtud, on pikk tee minna.

Kõige ootuspärasem ja universaalsem samm on poliitikateemade vanuselati langetamine üldhariduskoolis.

Ühiskonnaõpetus on seni peamiselt gümnaasiumi õppeaine, kuid nagu näha, on selle järele nii ootus kui ka vajadus juba nooremas vanuseastmes. Õpetajad peavad suutma poliitikast, kodanikuaktiivsusest ja ühiskonnas kaasalöömisest kõnelda elulähedaselt ning keeles, mis on noorele arusaadav.

Nagu iga valijat, peab ka noori kaitsma. Kui ühe ettevõtte või asutuse juht kasutab oma positsiooni enda või mõne erakonna propagandaks töötajate seas, pälvib see avaliku hukkamõistu. Nii tuleks ka koolide tarbeks välja töötada hea tava juhend, kuidas poliitilisi teemasid käsitleda, et noori kaitsta.

Noore inimese suhtlusvõrgustik ei piirne ainult kooliga. Suur roll on noorsootööl, koolivälisel huvitegevusel, mis võimaldab noorel areneda mitmetahulisemalt kui ainult koolipingis. Noored räägivad juba praegu kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste juures otsustusprotsessides kaasa.

Eestis on 83 kohalikku noortevolikogu ja maakondlikku noortekogu kokku 956 liikmega.

Lisaks korraldavad noorte osaluskogud igal aastal osaluskohvikuid, kus noored koos eri valdkondade spetsialistidega ja poliitikutega arutavad ühiskonnas oluliste teemade üle. 164 õpilasomavalitsuse liikmed osalevad koolide otsustusprotsessides.

Ühiskondlikud ja poliitilised teemad, vähemalt kohaliku kogukonna tasandil, on regulaarselt arutluse all sadades noortekeskustes ja -ühingutes üle Eesti.

Noorsootöö organisatsioonide ja nende liikmete arvukus näitab, et väga paljud noored on juba praegu aktiivsed, kui mitte poliitiliselt, siis vähemalt kodanikena. Kohalikel valimistel moodustavad nad olulise osa valijaskonnast, neil on hääl, millega peab arvestama.

On tähtis, et valimisprogrammid muudetaks ka noortele arusaadavaks ja et need puudutaks ka noortele olulisi teemasid.

Nii tähtsat seadusemuudatust ei oleks sündinud, kui selle perspektiivis poleks kindlust. Tallinna ülikooli 2014. aasta analüüs näitas, et valimisea langetamise mõjud teistes Euroopa riikides on olnud positiivsed.

Näiteks pärast esimest võimalust valimistel osaleda suurendas Austria 16–17-aastaste noorte huvi poliitika vastu, noorte osalusprotsent valimistel oli kõrge ning hääletusvalik adekvaatne.

Järgmise aasta sügiseni ei ole palju aega, kuid piisava tahtmisega on võimalik saavutada palju ja kiiresti. Noorte õppimis- ja analüüsivõime on tohutu.

Nüüd tuleb teadmisnälga vaid toita. Seda tehes tuleb arvesse võtta, et sõna «noor» on vaid nimetus. Tegelikult me räägime ju inimestest, keda tuleb kohelda võrdselt ja väärikalt nagu iga teist ühiskonnarühma. Inimestest, keda valimiste eel ja vahel haarata debattidesse, kelle mõtteid kuulata ja arvestada. Kellega rääkida arusaadavas keeles. Olgu need inimesed 16-, 36- või 66-aastased.

Tagasi üles