Muinasjuturaamatuid trükitakse põhiliselt noortele lugejatele ja nendelegi, kes veel ise lugeda ei oska. Detsembri lõpus ilmunud «Ussi naine», mille esitlus on neljapäeval kirjandusmuuseumis, kõlbab küll neilegi, kuid veel rohkem täiskasvanud lugejaile.
Raamatu koostajad kirjutavad juhatuseks, et muinasjutus väljenduvad sageli meie soovid – see, mida inimene igatseb või ihaldab. Soovivad noored ja soovivad vanad, seepärast räägib muinasjutt nii lastele kui ka täiskasvanuile olulistest asjadest. Soove on mitmesuguseid ja need võivad täituda mitut moodi.
Ootamatud pöörded
«Kõik me oleme muinasjutte kuulnud ja lugenud ning seetõttu oskame aimata, mis neis juhtuda võib,» on kirjas sissejuhatuses. «Ometi leidub neis lugudes sageli ka ootamatuid pöördeid ja lõpplahendusi. Soovija võib soovitu saada ning siis sellest ilma jääda või leida algselt loodetu asemel hoopis midagi muud.»
Kogumik «Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest» on valminud Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi ning Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna koostöös.
Selle on kokku pannud Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mairi Kaasik, Inge Annom, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus ja Moon Meier seitsmes osas nõnda, et igas on kolm muinasjuttu ja nende järel kommentaar.
Tõlked ja tõlgendus
Et osale lugejaskonnast võib tekitada murdetekst peavalu, on mõnele muinasjutule lisatud tõlge. «Mõisaherrake ja kotkas» on saanud kogunisti loomingulise tõlgenduse, sest Jakob Hurt on selle omal ajal kirja pannud konspektiivselt.
Nii nagu kogu raamat on asjatundjate tegu, on seda ka rahvapärimusse süvenenud Kärt Summataveti illustratsioonid.
«Ussi naise» esitlus on Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) 28. jaanuaril kell 16.15 algaval rahvaluule seltsi kõnekoosolekul kavas teise päevakorrapunktina.