Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valimisea langetamine ei vaimusta noori

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Järgmistel kohalikel valimistel 2017. aasta oktoobris lisandub valimisea alandumisega Eesti peale kokku umbes 24 000 uut hääleõigusega elanikku. | FOTO: Raigo Pajula

Jah, oleme kuulnud, et kohalikel valimistel saab nüüd hääletada alates 16. eluaastast, aga kohe praegu ei oskaks me kedagi valida ning lihtsalt linnukese pärast pole mõtet hääletama minna. Selline on lühikokkuvõte Tartu Postimehega vestelnud teismeliste arvamustest.

Seadusemuudatuse, millega valimisiga langeb kohalikel valimistel 18 eluaastalt 16 eluaastale, kiitis riigikogu heaks üle-eelmise nädala neljapäeval. Tartus toob see 2017. aasta valimistel juurde ligikaudu 1500 hääleõigusega elanikku.

Tartu noortevolikogu tegevjuhile Omari Loidile teeb valimisea langetamine rõõmu. Loit ütles, et neile oli see suisa võit, sest noortevolikogu tegi selle nimel palju tööd.

Näiteks 2009. aastal Tartu noortevolikogu ning Eesti noorteühenduste liidu koostööst alguse saanud varivalimiste korraldamise eesmärk oli Loidi sõnul just valimisea langetamine.

Valik eeldab teadmisi

Tartu koolides küsitletud noored polnud nii optimistlikud kui Loid. Nad tunnistasid, et teavad kohalikust poliitikast liiga vähe.

Enamik küsitletuist teadis näiteks seda, et Tartu linnapea nimi on Urmas Klaas, aga jäid vastuse võlgu küsimusele, missugused erakonnad on Tartu volikogus esindatud.

Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Mihkel Ruut oli seadusemuudatusega kursis. Järgmisteks kohalikeks valimisteks on ta küll täisealine, kuid kui valimised oleksid homme, ei suudaks ta valikut teha ja jätaks pigem hääletama minemata.

Kes on linnapea, seda Ruut teadis. Küll jäi ta aga vastuse võlgu küsimusele, millised erakonnad on praegu volikogus. «Seda ma ei tea ja sellepärast ilmselt jätaksingi minemata,» tunnistas Ruut.

Kui valimised oleksid homme, jätaks hääletama minemata ka Kesklinna kooli 9. klassi õpilane Marian Jaarman.

«Peaksin tutvuma kõikide erakondadega, et täpsemalt teada saada, kelle poolt hääletada, ning teha tark valik, mitte lihtsalt kohale minna ja valida,» põhjendas Jaarman, kes oli värskest seadusemuudatusest kuulnud kooli õpilaskogu üldkoosolekul.

Jaarmaniga oli samal arvamusel klassikaaslane Tormi Sõber. «Ma ei ole väga uurinud seda valdkonda ja ei tea, mida keegi väidab. Seda peaks enne kindlasti uurima,» ütles Sõber.

Mart Reiniku kooli 9. klassi õpilane Kristen Surva polnud veel seadusemuudatusest kuulnud, kuid uudis tegi talle heameelt.

Kohe homme valima mineku kohta arvas aga temagi, et selleks oleks vaja rohkem infot. Kui tal oleksid vajalikud teadmised, läheks Surva kindlasti oma häält andma.

Noorte meelest küsitav

Mihkel Ruut leidis, et valimisiga oleks tulnud jätta 18 eluaasta peale. «Arvan, et 16-aastased on natukene liiga noored ja neil ei ole veel oma maailmapilti tekkinud,» põhjendas ta. Oma eakaaslasi peab Ruut küll üldiselt intelligentseteks, aga nendib, et leidub ka neidki, kelle jutt ja käitumine on naeruväärne ja lapsik.

Ka Tormi Sõber ei kiida valimisea langetamise ideed heaks. «16-aastased on minu kogemuse järgi lihtsamini mõjutatavad,» nentis ta. Teisalt tunnistas Sõber, et mõnel noorel laseb seadus just rohkem osaleda ja häält kuuldavaks teha.

Kristen Surva arvas, et noortel pole praegu kohalikust poliitikast ülevaadet just seetõttu, et neil pole olnud võimalust valimas käia. «Kui on võimalus hääletada, siis on põhjust ka end kurssi viia,» usub ta.

Marian Jaarman leidis, et valimisea langetamine on hea vaid siis, kui koolis pööraksid õpetajad poliitikale rohkem tähelepanu. Siis oskaksid noored teha läbimõeldud valiku.

Jaarman loodab, et koolis hakatakse nüüd poliitilisele haridusele rohkem rõhku panema. Seda tuleks teha kohe, mitte siis, kui valimised juba ukse ees.

Kust tulevad teadmised?

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on õppekavades läbiva teemana õpilaste aktiivse osaluse edendamine ühiskonnaelus ning eraldi ainena ka ühiskonnaõpetus. Õppekava rakendamine sõltub Irene Käosaare sõnul aga konkreetsest koolist ja õpetajast.

Ministeerium saab tema sõnul õpilaste valimiskõlblikkust parandada, suurendades õpetajate teadlikkust.

«Räägime õpetajate koolitustel ning Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsiga, et poliitikateemadel vanuselatti allapoole lasta, sest praegu on sellest rääkimine jäänud pigem gümnaasiumidesse,» selgitas Käosaar.

Ta rõhutas, et valimine sõltub väärtushoiakutest ning peamine koht, kus need välja kujunevad, on kodu.

Kuna lapsevanemad kalduvad ilmselt ühte suunda, siis kooli roll on Käosaare sõnul tutvustada arutelude ja analüüsi abil laiemat poliitilist pilti.

---------------------

Noorte hääl Tartus

• Seadus võimaldab 2017. aasta oktoobris korraldatavatel kohalike omavalitsuse

valimistel kaasa rääkida 2000. ja suuremal osal 2001. aastal sündinud noortel.

• 2015. aasta alguses elas Tartu linnas 2000.–2001. aastal sündinud noori 1857.

Et valimiste ajaks pole nad kõik veel 16-aastased, lisandub ilmselt umbes 1500 hääleõigusega linlast.

• Tartu linnas on esindatud nelja erakonna noorteklubid ning linna tasandil esindab noorte huve Tartu noortevolikogu.

• Reformierakonna Tartu klubis on 601 liiget. Noorim liige on 14-aastane ning liikmeskonna keskmine vanus on 21.

• Noorte sotsiaaldemokraatide Tartu klubi liikmeid on 178, neist alaealisi 19.

• IRLi noorte Tartu klubisse kuulub

376 noort, kellest 26 on alaealised.

• Keskerakonna noortekogus on Tartu linnas 472 noort, kellest alaealisi on 84.

Tagasi üles