Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Beebiga ujuma minek lõppes siruli põrandal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Seda põrandat katavad plaadid, millel ei tohiks käia märgade jalgadega. Ometi on TÜ kliinikumis beebide raviujumises käivad lapsevanemad pidanud aastaid mööda seda koridori saunaruumist basseini ja sealt tagasi jalutama, beebid süles. | FOTO: Kristjan Teedema

Pooleaastase lapsega beebide raviujumisse läinud ema libastus Maarjamõisa polikliiniku põrandal nii õnnetult, et vigastas oma selga, ning vopsu sai ka tema süles olnud pisipoja pea.

Kliinikum asus alles kaks kuud peale õnnetust mõtlema, kuidas kuus aastat kestnud ohtlikku olukorda lahendada.

Kolme lapse ema, kelle nimi on toimetusele ja TÜ kliinikumile teada, läks neuroloogi soovitusel läinud aasta novembri lõpus oma noorima lapsega Maarjamõisa polikliinikusse ujuma. Polikliiniku ühes tiivas 2007. aastal renoveeritud ambulatoorse taastusravi osakonnas on selleks hubane bassein ning meeste ja naiste riietusruumid.

Et riietusruumidesse ei mahu aga beebide riietamiseks vajalikud mähkimislauad ning lamamistoolid, kuhu ema saab enda riietumise ajaks lapse panna, on noored emad saadetud hoopis saunaruumi riietuma ja pesema.

Sealt basseini minekuks tuleb läbida aga koridor, mille põrandat katvad plaadid pole mõeldud basseiniruumide jaoks, seega ka mitte märgade ja paljaste jalgadega kõndimiseks.

Paljajalu basseini poole jalutanud naine oli koridori läbides väga ettevaatlik, eriti seetõttu, et keegi oli just basseinist märgade jalgadega tulnud. «Kuigi ma läksin teosammul, tundsin äkki, kuidas jalad kaovad alt,» meenutas ta.

Tema ainus mõte oli, kuidas kukkuda nii, et laps haiget ei saa. Suurema obaduse saigi tema enda käsi ja selg, ent ka lapse õrn pea käis vastu maad. Hüüdmise peale appi tulnud töötajad aitasid naise püsti ning soovitasid minna lapsega lastehaiglasse kontrolli.

Ammune probleem

Naine sai neilt teada, et libedusega on seal varemgi probleeme olnud, ka juhtkond on sellest teadlik, ent ainsa lahendusena olevat välja pakutud, et koristaja peaks rohkem lapiga põrandat kuivatama.

Lugenud sel nädalal Tartu Postimehest uudist libedatest kauplusepõrandatest, tuli naisele juhtunu taas meelde, ta võttis end kokku ja teavitas sellest kliiniku direktorit. Samas oli ta ka kohe peale õnnetust palunud teda aidanud töötajaid, et need annaksid sellest juhtkonnale teada.

«Ma ei taha kedagi süüdistada, küll aga tähelepanu juhtida, et inimesed teaksid ka sellistes kohtades ette vaadata,» sõnas naine.

Ruumikitsikuse sundvalik

Ehkki õnnetuspäeva õhtul oli naine plaaninud perega kohvikus oma pulma-aastapäeva tähistada, jäi see ära, sest pea vastu kivipõrandat löönud beebi vajas kodus jälgimist. Lastehaiglas tal õnneks midagi tõsisemat ei tuvastatud ning sealne arst pidas heaks märgiks, et beebi pähe tekkis muhk – siis polevat karta sisemise verejooksu ohtu.

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik tunnistas, et saunaruum, kus noored emad pesevad ja riideid vahetavad, pole tõesti mõeldud selleks, et sealt basseini minna. Selle kasutamise põhjuseks on ruumipuudus.

Beebide ujutamine kolis Puusepa tänava polikliinikusse 2009. aasta lõpus, mil suleti senine Ilmatsalu tänaval asunud laste taastusraviosakond.

«Meie ruumid on rajatud, pidades silmas täiskasvanute taastusravi,» rääkis Kuik. «Kui Ilmatsalu tänavas laste vesiravi enam ei toimunud, pidime kohanduma, et lapsed täiskasvanute tingimustesse kuidagi ära mahuksid.»

Ta lisas, et aastate jooksul on otsitud lahendusi, kuidas ruume paremini kasutada, ent ükski neist pole piisavalt hea. Samuti ei saa koridori panna libisemiskindlaid matte, sest ka nende taha võib kellegi jalg takerduda ning matid takistaks uste sulgemist.

«Basseinikompleksi põrand on libisemiskindel, kuigi ükski põrand pole seda sada protsenti. Aga koridori põrand ei ole selleks mõeldud, seal ei ole basseiniümbruse plaadid,» tunnistas Kuik.

Direktor lisas, et nüüd tuleb töökorraldust muuta ning ka beebid ja nende vanemad hakkavad riietuma ja pesema ruumides, kust pääseb otse basseini.

Peab vaid mõtlema, kuidas mähkimislauad ja lamamistoolid sinna ära mahutada.

Lubamatu olukord

Terviseameti Lõuna talituse vaneminspektor Väino Ratasepp, kes kontrollib regulaarselt Tartu linna ja maakonna ujulaid, oli üllatunud, kuuldes ajakirjanikult, et vesivõimlemises käivad inimesed peavad polikliinikus basseini pääsemiseks läbima koridori.

«Ma olen kogu aeg teadnud, et minnakse riietusruumist läbi duširuumi ning sealt otse basseini,» rääkis Ratasepp. Ta lisas, et keegi pole talle kohapeal öelnud, et basseini külastajad kasutavad ka üle koridori asuvaid saunaruume.

Ujulatele, basseinidele ja veekeskustele seatud tervisekaitsenõuetes on selgelt kirjas, et «basseini kasutajale võimaldatakse pääs basseini ainult riietus- ja duširuumi kaudu».

Igasugust muud olukorda nimetas vaneminspektor lubamatuks ning andis eile lubaduse olukorda ka ise uurida.

Basseiniruumidele seatud nõuete kohaselt ei tohi põrandad, kus käiakse jalatsiteta või jalatsitega ning mis on kokkupuutes veega, olla libedad.

Tagasi üles