Ülikoolid peavad rohkem arvestama ühiskonna vajadustega

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma. Foto: Kalev Saar

Haridus-ja teadusministeerium sõlmis avalik-õiguslike ülikoolidega uued halduslepingud,  mille tähtsamad märksõnad on senisest tõhusam töökorraldus, õpetamiskvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega

Kolmeks aastaks sõlmitavad halduslepingud ning seal kokku lepitud eesmärkide täitmine on ülikoolidele tegevustoetuse andmise alus. Igal aastal sõlmitakse halduslepingu lisana tulemusleping, milles on rahastamismahud ja ülesanded konkreetse aasta kohta. 2016. aasta tulemuslepingud on praegu veel ettevalmistamisel.

Uue halduslepingu kohaselt peab Eesti maaülikool koostöös üliõpilaste ja tööandjatega tagama tulemusliku praktikakorralduse ning kaasama õppetöösse rohkem välisõppejõude.

Parem praktika

Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre selgitas, et lepingud sündisid läbirääkimiste tulemusel ning senisest efektiivsem praktikakorraldus on just üks nende suurtest eesmärkidest. «Meie kindel soov on see, et üliõpilaste praktikatöö ettevõtetes või organisatsioonides läheks kümnesse,» selgitas Kaimre. Ta lisas, et just seetõttu on vaja aktiivselt suhelda üliõpilastega ja ettevõtetega, et nii praktikandi kui ka praktika pakkuja ootused ja eeldused oleksid parimal võimalikul viisil kooskõlas.

Sama ideed kannabki senisest suurem välisõppejõudude kaasamine. Mõeldud ei ole mitte niivõrd teistest ülikoolidest pärit teadlasi, vaid hoopis inimesi, kellel on suuri kogemusi organisatsioonides või ettevõtetes ning kes peavad ülikoolis mõne loengu, tuues nii akadeemilisele teooriale lisaks just praktilist kogemust.

Tartu ülikoolile näeb sõlmitud leping ette õppejõudude atesteerimissüsteemi arendamist, kõrgkoolide koostöö juhtimist ettevõtlusõppe arendamisel ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavarühmas lõpetajate arvu suurendamist. Õppeprorektor Mart Noorma sõnul on eriti tähtis just see viimane.

Tippspetsialiste napib

«Midagi ei ole väga valesti, kuid on selge, et isegi kamba peale – lisaks meile ka Tallinna tehnikaülikool ja IT-kolledž – ei suuda anda nii palju IT-spetsialiste, kui Eestil oleks vaja, seega peame pingutame elu eest selle nimel, et noored astuksid ITd õppima ja mis veelgi olulisem: et nad oma õpingud ka lõpule viiks,» rääkis Noorma.

Nimelt on suur probleem selles, et paljud IT-tudengid lähevad hiljemalt teisel ülikooliaastal tasuvale tööle ning jätavad õppimise tagaplaanile. Pikemas perspektiivis tähendab see aga, et valdkonnas võib olla küll nii-öelda reatöölisi, kuid tippspetsialiste napib. «Nii ülikool kui ka tegelikult tööandjad näevad, et see on risk,» tõdes Noorma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles