Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Külmad klassid sunnivad tunde ümber kolima

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hansa kooli fassaad lausa karjub remondi järele, kuid Tartu linnal selleks raha ei ole. | FOTO: Kristjan Teedema

Juba paar nädalat Eestimaad jäises haardes hoidnud pakane valmistab mõnelegi koolijuhile peavalu: vanad hooned pole kuigi soojapidavad ning keerulisematel juhtudel on kargete klassiruumide tõttu tulnud tunde teistesse ruumidesse ülegi viia.

Tartu linna õppeasutustest teeb külm kõige enam meelehärmi Annelinnas asuvatele Hansa ja Descartes’i koolile. Kui Hansa kooli suurimaks murekohaks on hoone teise tiiva kolmanda ja neljanda korruse otsaklassid, siis Descartes’is on akende ümbert pudeneva soojustusmaterjali tõttu probleeme kogu majas.

«Kui õues on külm ja tuul on ka kindlast suunast, siis seal majaosas on külm,» tunnistas Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu. See tähendab hommikuti keskeltläbi 14–15-kraadist temperatuuri klassis, kuid pärast vaheaja viimasesse nädalasse jäänud külmalainet oli otsaklasside temperatuur paari kraadi võrra madalamgi.

«Meie küttevesi on 85 kraadi, rohkem lihtsalt ei julge juurde keerata. Mitte et me midagi ei tee – meil lihtsalt ei ole midagi rohkemat teha,» laiutas Karolin-Salu käsi.

Tuul puhub läbi

Tuulekülma üle kurtis ka Descartes’i kooli direktor Jaan Reinson. Tema sõnul võib vaikse ilma korral hoone ära kannatada päris suure külma, kuid niipea kui tuul tugevneb, on asi hapu.

Reinson tõdes, et külmem on seal, kus rohkem välisseina, kuid probleeme on hakanud valmistama ka kümmekond aastat tagasi välja vahetatud aknad: külmaga tuli selgelt välja, et mitmes kohas on aknavuukide soojustusmaterjal lihtsalt välja pudenenud. «Ilmselt süveneb probleem veelgi ja ka neis ruumides, kus varem pole külmamuret olnud,» märkis Jaan Reinson mõrult.

Kuna õppetööks peab klassiruumide temperatuur olema vähemalt 19 kraadi, tuli nii Hansa koolis kui ka Descartes’is eelmisel nädalal mitmedki tunnid maja soojematesse osadesse ümber kolida.

Kõige krõbedamate külmakraadide taandumise järel on õppetegevus hoonete problemaatilistes osades taastunud, kuid eriti hommikuste tundide ajal on tavapärasest paksem riietus endiselt asjakohane.  Kui saabuma peaks uus külmalaine koos ebasoodsast suunast puhuva tuulega, läheb mõlemas koolimajas taas kargemaks ning tundide ümberpaigutamisest pole taas pääsu.

Suusapükstes koolitundi

Liina Karolin-Salu on Hansa koolis ja selle eelkäijas kommertsgümnaasiumis töötanud juba 21 aastat. Ta tõdes, et tänavuses külmas pole midagi erakordset ja nii kaua kui tema mäletab, on sellised probleemid kimbutanud kooli igal aastal. Näiteks polnud õpetajatööd tehes sugugi harvad juhud, kui tundi minekuks tuli jalga ajada suusapüksid.

Karolin-Salu sõnul on linnaga külma teemadel räägitud juba aastaid, kuid paratamatus on see, et remonti vajavad ka paljud teised Tartu koolimajad ning sellist raha, mida oleks tarvis kõigi koolide korda tegemiseks, linna reservides lihtsalt pole.

Siiski vaatab direktor järgmise talve poole lootusrikkamalt, kuna suvel peaks ette võetama problemaatilise hooneosa radiaatorite ja küttesüsteemi vahetus. «Muidugi oleks tarvis teha ka maja välissoojustus, aga seda niisama lihtsalt ei saa,» leppis Karolin-Salu.

Jaan Reinsalu kinnitas, et ka nemad on akende tihendamise vajadusega linna poole pöördunud. «Ise saame silmaga nähtavad ja käega katsutavad kohad kuidagi ära lappida, kuid see ei lahenda probleemi ja on selge, et akende ümbruse soojustamine tuleb korralikult ette võtta,» ei tundunud väljavaade võimalikust uuest külmalainest talle vaimustav.

Linn: otsime lahendusi

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave tõdes, et on probleemidest teadlik. «Koolihooned on enamasti nõukogudeaegsed ehitised, mille seis võib olla küttesüsteemi ja soojapidavuse mõttes nadi,» ei eitanud Raave, et nii mõneski koolis võiks soojem olla.

Raave sõnul on linnaisad koolide remondi teemadel rääkinud palju, kuid küsimus on rahas. Linn suudab välja panna mõni miljon eurot aastas, kuid ühe koolimaja täielik renoveerimine läheb maksma umbes viis miljonit. On räägitud ka laenust, kuid probleemi ei lahendaks hoobilt seegi, kuna linn saaks laenu võtta kuni 60 protsenti eelarve mahust.

Veidi abi on põhikoolide korrastamiseks oodata euroliidust, selle rahaga on plaanis esmalt korda teha Raatuse ja seejärel ka Variku kool. Samas pole konkurssi veel välja kuulutatud, mistõttu optimistlikemate prognooside kohaselt algab Raatuse koolis remont alles järgmise aasta suvel.

Siiski rõhutasid nii Riho Raave kui ka linna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv, et väiksemaid töid tehakse koolides pidevalt. «Kui asi on ikka tõsine, võtavad koolijuhid meiega ühendust ning otsime lahendusi,» kinnitas Metsjärv.

Tagasi üles