Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Poepõrandate ohutust ei kontrolli keegi

Lisatud Tartu kaubamaja kommentaar

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kesklinna keskuse sissepääsu juures on iseavanevate uste alla paigaldatud põrandaplaadid, mis olid eile märjad ja väga libedad. Keskusesse sisenejatele tuleb see ehmatava üllatusena, paljud väljujad oskavad aga juba ettenägelikult plaatidest üle astuda. | FOTO: Sille Annuk

Märjal ja lumisel ajal tuleb igal kaubanduskeskuse külastajal ise olla hoolikas, et libedatel põrandaplaatidel püsti püsida. Eestis pole kehtestatud kriteeriumeid avalikus kasutuses olevate hoonete põrandate libeduse või kareduse kohta, põranda ohutuse eest vastutab hoone omanik.

Läinud nädalal Haapsalu lähedal Rannarootsi keskuses juhtunud õnnetus, kus ema koos sülelapsega kukkus libedal põrandal ning laps sai sellest koljutrauma, tõstis küsimuse, miks on kaubanduskeskuste põrandad nii libedad, et õuest tulles võib seal kergelt kukkuda.

Kiire käik Tartu kesklinna ostukeskustesse näitas, et libe oli nii Tartu kaubamaja põrand, mis sai alles hiljuti värskelt plaaditud, kui ka Kesklinna keskuse Küüni tänava poolne sissepääs.

Viimase juures võis vaid paari minuti jooksul näha, kuidas keskusesse sisenejad ehmusid lume ja vee tõttu väga libedaks muutunud põrandaplaatidele astudes. Kesklinna keskuse ja Tasku keskuse juhatuse liige Veiko Keerberg tunnistas, et temale tuleb info sealse põranda libedusest üllatusena.

«Mõlemas keskuses on meil sama skeem kasutusel, et tamburis on rest ja peale resti porimatt. See peaks olema piisav, et lumi jalgade küljest ära pudeneks,» märkis Keerberg. «Aga kindlasti kontrollime, kui on selline vihje.»

Keerberg lisas, et ehkki kukkumisi on keskustes ette tulnud, ei meenu talle, et selle oleks põhjustanud libedus. «Kindlasti ei paigalda keegi põrandaplaate sellel eemärgil, et seal oleks libe ja keegi kukuks,» rääkis ta. «Mõni komistab ka porimati otsa.»

Tartu Postimehele teadaolevalt on mitu külastajat kukkunud Tartu kaubamaja põrandal. Sealse peasissekäigu juurde on paigaldatud küll porimatid, ent eile oli ka mattidest edasi jääv kaldega põrand märg ning libe. Ajaleht küsis libeda põranda kohta kaubamajalt kommentaari, sealt vastati, et börsiettevõttena ei olnud neil võimalik eilse päeva jooksul vastata.

Otsest kontrolli pole

Selgub, et Eestis pole ühtegi ametkonda, mis teeks otseselt järelevalvet avalike hoonete põrandate ohutuse üle.

Tööinspektsioon teostab järelevalvet kaubanduskeskustes töökeskkonna ohutuse üle rõhuga sealsete töötajate turvalisusel. Inspektsiooni huviorbiidis on muu hulgas need avalikud liikumisteed, mida kasutavad näiteks turvatöötajad, koristajad või ostukärude tagasitoojad.

Kui hoone valmib, annab omavalitsus sellele kasutusloa ning kontrollib enne hoone ohutust. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Signe Sarik tõdes, et kui linn väljastab hoone kasutusloa suvel, ei pruugi põranda libedus välja tulla ning talvel seda keegi enam ei kontrolli. «Kuid omanikul on kohustus hoida hoone kasutamise ajal ohutu,» lisas ta.

Sariku sõnul peab projekteerija lähtuma materjalide valikul põrandaplaatide kasutusjuhendist, ent kui projekt esitatakse linnale kooskõlastamiseks, ei pea selles välja tooma materjalide kasutamise spetsiifikat.

Kui linna järelevalveametnikud märkavad hiljem mõne hoone puhul, et näiteks sealsel välistrepil on kasutatud liialt libedaid materjale, on nende ainus võimalus vaid probleemile tähelepanu juhtida.

Terviseametist öeldi Tartu Postimehele, et ka nemad ei tee kaubanduskeskuste põrandate ohutuse järelevalvet. Ent kui libedal põrandal mõne külastajaga õnnetus juhtub, tuleb mängu tehnilise järelevalve amet (TJA).

Tartust kaebusi pole

TJA ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist Krista Salujärv märkis, et ametile pole Tartu kaubanduskeskuste või muude avalikus kasutuses olevate hoonete libedate põrandate kohta kaebusi laekunud.

Tema sõnul on õigusaktides sätestatud nõuded vaid ujulate, basseinide ja veekeskuste põrandakatetele.

«Teistele avalikus kasutuses olevatele hoonetele pole konkreetseid nõudeid seoses põrandalibedusega kehtestatud, eelkõige peaks hoone omanikud sobiliku põrandakatte valimisel lähtuma põrandakatte tootja hooldus- ja paigaldusjuhendist,» lisas Salujärv.

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ tegevjuhi Katre Plaani kommentaar:

Uued põrandaplaadid paigaldati Tartu kaubamaja keskusesse kahes järgus – sügisel ja kevadel. Plaadid on mõeldud kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes ning nende valikul oleme lähtunud ekspertide ja tootjapoolsest soovitusest ning arvestanud muidugi ka Eesti heitlike ilmastikuoludega.

Täiendava libeduskindluse tagamiseks läbivad plaadid enne ehitustööde lõppu ka keemilise töötluse. Meie lähiriikidest on seesuguseid plaate kasutatud näiteks Poolas Poznani kaubanduskeskuses ja Vollererhof hotellis Austrias.

Konkreetsetest (kukkumise - toim.) juhtumitest meile ei ole teatatud, küll aga kontrollime pidevalt ja võtame vajadusel keskuses kasutusele täiendavaid meetmeid, et ohutus oleks tagatud. Paigaldasime näiteks hiljuti ehituse käigus uue porimatisüsteemi, mis vähendab lume ja pori sattumist keskuse üldaladele.

Suure lume tulekuga oleme paigaldanud sissepääsude juurde lisavaibad ning kuivatame põrandaid võimalikult tihedalt. Lisaks oleme üles seadnud hoiatavad sildid. Soovime külastajatele südamele panna ka kasutada keskuse sissepääsudes asuvaid soojakoridore, et nendes jalad üleliigsest lumest puhtaks kloppida ning vältida suurema lume sissetoomist keskusesse.

Tagasi üles