Artikkel «Linn kaalub vana jaamahoone kõrvale uut» (TPM 15.11) algab pessimistliku sissejuhatusega: «Läbirääkimised Tartu vaksalihoone reisijaile avamiseks on seiskunud.» Lugu kajastab linnavolinik Toivo Maimetsa arupärimist volikogus.
Vastukaja: ajutine lahendus on olemas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatepikkusele probleemile ei leitud ka seekord õiglast lahendust − ei saa ju pidada sobivaks uue jaamahoone ehitamist vana kõrvale. Kardan, et pakutava paviljoni või hoone all mõeldakse sedasama nurgelist klaaspaviljoni, mille vundament paari aasta eest valmis valati ja seejärel varsti liivaga kaeti.
Nüüdisaegne kergehitis ei sobi ajaloolise auraga vana ja väärika hoone kõrvale. Iga linn peaks tundma heameelt, kui ta saab sellisest jaamahoonest saata teele nii kodulinlasi kui ka külalisi ja neid siin sõbralikus miljöös vastu võtta. Muide, oleks veelgi hubasem, kui rongide väljumise eel kõlaks ootesaalis, perroonil või kohvikus/restoranis näiteks populaarne meloodia «Vana vaksal» − miks mitte?
Mis aga kõige tähtsam: see hoone on ehitatud jaamahooneks ning võiks seda ülesannet täita praegugi. Seejuures ei vajaks reisijad kõiki ruume, tarvis oleks ootesaali, piletikassat, ajaleheletti, kohvikut ja tualetti. Enamik ruume jääks väljarentimiseks või omaniku kasutusse, sh meelelahutusürituste korraldamiseks (kui OÜ Elikante jääb omanikuks).
Kuna OÜ Elikante omanik Rein Kilk on tuntud kompromissimeelse ettevõtjana, võiks temalt ehk loota hoone müümist linnale mõistliku hinnaga.
Seniste remonditööde eest nõutud 16 miljonit krooni on ülepakutud summa, kuid eks ärimehed küsi algul ikka mõne miljoni rohkem, kui oleks tegelik hind. Kui Rein Kilk tahaks olla või nõustuks olema hea linnakodanik ja Tartu sõber, peaksid kokkulepped olema võimalikud, sest hoone (kinnistu) ostuhind oli talle soodne.
Hoone rendihinnaks nõutud ligi miljon krooni aastas on samuti liig.
Tundub, et lõpplahenduseni jõudmiseks kulub kahjuks siiski veel aega, talv on aga kohe algamas ning rongireisijatel puudub ikka veel tuulevari ja kaitse lörtsi ja külma eest – riik, Edelaraudtee ega Tartu linnavalitsus pole mitme aasta jooksul suutnud seda korraldada. Olukorra lahendamisse peaks riigi esindajana sekkuma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, aga samuti ei saa kõrvale jätta ka siin reisiliiklust korraldavat AS Edelaraudteed.
Rongiliiklus ilmselt tiheneb, lõpule on jõudmas Tartu-Valga raudteelõigu rekonstrueerimine, kavas on Tallinna-Tartu-Valga liini pikendamine Riiga, suureneb sõidukiirus ja reisijaid tuleb rohkem.
Pakun välja ajutise ja odava lahenduse. Senisest jaamahoonest vahest kolmkümmend meetrit lõuna pool (Valga suunas) asub endine raudteerajatis – pagasiait ja sidekontor – Vaksali 6a, mille omanik on samuti OÜ Elikante.
Hoone seisab kasutamata, endistes postkontoriruumides peaksid isegi ahjud sees olema. Perroon on lähedal. Kerge remondiga saaks sinna teha ajutise köetava ooteruumi reisijatele, nii et jõuludeks võiks see valmis olla – väike kingitus rongisõitjatest tartlastele.
See annaks väheke lisaaega põhiküsimuses kokkuleppele jõudmiseks – vana jaamahoone jäägu reisijate kasutusse!