Kolmandik Eesti vikipedistidest tähistas Tartus Vikipeedia 15. sünnipäeva

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
17. jaanuar 2016 18:16
Vikipedist Kaarel Vaidla (arvuti taga) käe alt sünnib kõige enam artikleid antiikfilosoofide kohta. | FOTO: Ivo Kruusamägi

Kuigi Vikipeediat saab soovi korral täita igaüks, kirjutab 30 aktiivset inimest sinna suure osa artiklitest. Samas on nii mõnegi tähtsa käsitluse autor neilegi siiamaani saladuseks jäänud.

Vikipedistid kirjutavad artikleid huvipakkuvatel teemadel vabast ajast ning selle eest tasu saamata. Aktiivsetest kirjutajatest kolmandik tegutseb Tartumaal.

Läinud reedel kogunesid nad eestikeelse võrguteatmiku 15. sünnipäeva puhul Tartusse ühise laua taha artikleid kirjutama, toimetama ja kogemusi vahetama.

Usaldusväärsus on tähtis

Madis Maasingu, ühe staažikama vikipedisti sõnul on menukaim valdkond Vikipeedias ajalugu.

Tartu ülikooli ajaloo doktorant Maasing sattus veebientsüklopeediani ühe infootsingu käigus ligi aastakümme tagasi. Ta tõdes, et Vikipeedia pole usaldusväärseim allikas, millele viidata, aga esmase teabe kogumiseks on see väga väärtuslik. «Tähtis on infot kontrollida,» lisas Maasing.

Teine staažikas kirjutaja, TEA entsüklopeedia endine peatoimetaja Toomas Schvak alustas kaastööd 2005. aastal.

Kõige vähem infot leidub Vikipeedias tema sõnul täppisteaduste valdkonnas. «Olen ka ise humanitaar ja neid teemasid parem ei puutu, milles kindel pole.»

Schvak kirjutab meelsasti riikidest, hiljuti täiendas ta sissekannet Portugali kohta.

Kahel vikipedistide tõlketalgute konkursil tuli mees esikohale, auhinnaks saadud 1000-eurosed reisitšekid on tal veel kasutamata. «Panen raha kokku ja võtan ette suurema sõidu,» lubas Schvak.

Vikipeedia edendamiseks loodud MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liikme Teele Vaalma sõnul on seni pikim sissekanne eestikeelses Vikipeedias valminud Ukraina kriisist. «See täieneb kogu aeg, kuid keegi ei tea, kes kirjutab,» kirjeldas Vaalma. Tema sõnul on vikipedistide seas mitmed anonüümsed autorid. «Targad, aga tagasihoidlikud,» põhjendas Vaalma.

Mitte ainult noorte hobi

Kui sünnipäevaliste seas paistsid silma nooremad inimesed, siis 71-aastase Juhan Koni sõnul pole Vikipeedia sugugi vaid noorte pärusmaa.

Koni alustas artiklite kirjutamist tänu õetütrele, kes talle võrguteatmikku tutvustas. «Kui ise ajaga kaasa ei lähe, tiritakse kõrvupidi,» naeris mees.

Hiljuti alustas Koni ühelauseliste artiklite kirjutamist, et Vikipeediasse kanda kõik kodukandi kirikuisad. «See on südameasi need nimed talletada.»

MTÜ Wikimedia Eesti tegevjuhi Kaarel Vaidla hinnangul on vanemate inimeste panus hindamatu. Vaidla püüdis ka oma vanaisa nõusse saada, et ta kirjutisi kogenud pilguga üle vaataks, kuid seni on vanaisa arvuti suhtes tõrges.

Vaidla rõhutas, et ka noored kaasautorid on vikipedistide hulka teretulnud. «Vanad olijad võivad kriitika ja väheste pedagoogiliste oskuste tõttu uusi autoreid eemale peletada, eks me ole parajad perfektsionistid,» tunnistas ta.

Esimene, ingliskeelne Vikipeedia alustas 2001. aastal, eestikeelne aasta hiljem. Vikipeedial on 291 keeleversiooni kokku enam kui 38 miljoni artikliga. Suurimas, ingliskeelses teatmikus, leidub üle viie miljoni artikli. Eestikeelne Vikipeedia on oma 140 000 artikliga suuruselt 43. kohal.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL