Uurimisel kogutud tõendid kinnitavad, et arendaja Gert Roosaar võltsis Supilinnas Herne 45 maja ehitusdokumentatsioonis arhitekti allkirja ja peab seetõttu tasuma riigi tuludesse 6000 eurot.
Allkirja võltsinud arendaja maksab riigile 6000 eurot
14. jaanuar 2016, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ringkonnaprokuratuur andis läinud nädalal välja Gert Roosaare suhtes 2012. aasta sügisel algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse.
Tookord oli kuude viisi avalikkuse tähelepanu all Herne 45 maja ehitamise lugu. See maja oli kõrgem, kui detailplaneeringuga lubatud, ja ka suurem, kui lubatud. Seetõttu nõudis linn maja osalist lammutamist, mis ka sündis.
Muude toonaste pahanduste hulgas avastas arhitekt Jaanika Saar projektikausta lehekülgedelt oma nime ja allkirja. Saar aga neid allkirju andnud ei ole ning selgus, et allkirjad kirjutas oma käega projektile maja arendaja Gert Roosaar, kes seda ajalehele ka tunnistas.
Prokuratuur algatas seepeale uurimise.
Tõendid kinnitavad kuritegu
Ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja ütles eile antud kirjalikus vastuses kommentaariks, et prokuratuur on seisukohal, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendid kinnitavad, et allkirjad olid võltsitud. Asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtuvalt esitati kriminaalasjas kahtlustus. Kahtlustatav ennast kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud ning korraldati käekirjaekspertiis.
Kaldoja lisas, et prokuratuur jõudis seisukohale, et kohtueelse menetluse jooksul kogutud tõendid kinnitavad kahtlustatava poolt kahtlustuses välja toodud kuritegude toimepanemist. Kuna aga tegemist oli teise astme kuritegudega, mille ühiskonnaohtlikkus ei ole suur, ning esinesid ka teised seaduses nõutavad alused, lõpetati menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kaaluti, kui otstarbekas on menetluse jätkamine kohtus, ning leiti, et kõnealusel juhul on võimalik isikut mõjutada ja kriminaalasjas lõplik menetlusotsustus teha muul viisil ning menetluse jätkamine kohtus pole otstarbekas.
Kaldoja selgitas, et sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamisega võib isikule määrata erinevaid kohustusi, muu hulgas kohustuse maksta kindel summa riigituludesse ning tasuda kriminaalmenetluse kulud.
Kõnealuse kriminaalasja puhul määrati kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega isikule kohustuseks maksta riigituludesse 6000 eurot ning tasuda menetluskuludena käekirjaekspertiisi eest 846 eurot.
«Kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste liik ja määr sõltuvad erinevatest teguritest, muu hulgas ka sellest, milline on sellise teo puhul kohaldatav karistuspraktika,» lisas ringkonnaprokurör Kaldoja.
Märget registrisse ei tule
Oportuniteedi põhimõttel kriminaalasja lõpetamisel karistusregistrisse märget ei tule. Juriidilises mõttes ei ole see 6000 eurot karistus, kuigi inimene tajub seda karistusena, nentis Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.
Tartu ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak kirjutas paari aasta eest Postimehes, et oportuniteedi ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtuistungitest pääsenud pole mitte õigeks mõistetud, vaid süüteo toime pannud ning kannavad selle eest ka vastutust.
Gert Roosaar ütles eile ajalehele, et ei soovi seda teemat kommenteerida.
Arhitekt Jaanika Saar lausus, et tema koostöö Roosaarega katkes pärast selle juhtumi ilmsiks tulekut. Kriminaalmenetluse tulemustest ei olnud teda veel teavitatud.
«Ikka päris suur karistus, igasugu tegudega tulebki mõelda, et kui on väär tegu, siis järgneb karistus,» nentis Saar.