Seni Jõgeval ikka veebruaris korraldatud talvefestivali peetakse sel korral jaanuarikuus, eeloleval nädalavahetusel.
Külmalinna talvefestivalil kolis jaanuarikuusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval Jõgeval Piiri pargis algaval Külmalinna talvefestivalil põletatakse suurema rahvahulga juuresolekul kodudes ja asutustes jõulude ajal ruume ehtinud kuused. Traditsiooniliselt proovitakse oma võimeid jääpurikate kallal, tantsitakse koos folklooriselts Jõgevahe pere rahvatantsijatega ning õpitakse käsitööoskusi.
Mittetulundusühingu Miinus 43,5 juhatuse liikme Raul Tauli sõnul korraldatakse tavaliselt veebruaris toimunud talvefestival tänavu jaanuaris eesmärgiga tuua sündmusele lisaks avalik jõulukuuskede põletamine.
Kuuskede kohaleveo organiseerib linnavalitsus. Igaüks võib oma jõulupuu ka ise tuua. Kuuselõke koos tulešõudega moodustab atraktiivse vaatemängu, lubas korraldaja.
Tavakohaselt saab teoks võimete- ja osavuse proov jääpurikate kallal. Praeguse ilmaga hakatakse purikaid sulatama. Folklooriselts Jõgevahe pere naisrühmad esinevad rahvatantsudega ja kutsuvad koosolijaid ühistantsule. Mürtsuvama muusika saatel panevad rahva tantsima diskorid Rein K ja Raiko Metsaste. Kohal on ka neljajalgsed, kes täpsemalt, jäägu üllatuseks, lisas Taul.
Hommikupoolikul õpitakse Jõgeva kultuurikeskuses Tartu rahvarõivaste kooli eestvedaja ja õpetaja Janne Vaabla Leppa juhendamisel erinevat liiki viltimist. Loengu peab käsitööõpetaja ja pärandtehnoloog Anu Pink.
Külmast inspireerituid sündmusi hakati Jõgeval korraldama ligi kümme aastat tagasi ajendatuna faktist, et 17. jaanuaril 1940 mõõdeti sealses ilmajaamas Eesti külmarekord -43,5 kraadi. Teist aastat toimub sündmus Külmalinna Talvefestivali nime all.
Tänavuse talve kõige madalam temperatuur -30 kraadi mõõdeti 8. jaanuaril Tartumaal Tõraveres.