Kuu lõpus astuvad Tartu kutsehariduskeskuse õpilased võistlustulle, et selgitada igal erialal välja aasta tegija, tulevased kondiitrid kulutavad iga päev ettevalmistustele kuni kuus tundi.
Tulevastel kondiitritel kulub võistlustordile tunde
13. jaanuar 2016, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võistlusteks harjutatakse pärast õppetööd. «Õpilased tulevad kohale, mõtlevad retsepte välja, katsetavad, täiustavad ja teevad ümber,» rääkis pagarite ja kondiitrite õpetaja Lilija Suburg. «Valmistumine käib väga suure pühendumisega.»
Kümnenda võistlusaasta märgiks on kondiitrite tänavune ülesanne teha juubelitort. «Kõik retseptid koostatakse ise ja praegu neid timmitaksegi,» ütles Suburg. Kringlid ja tordid, mis valmis saavad, lähevad kutsehariduskeskuse poodi müüki, tulu kulub uue tooraine muretsemisele.
Hea tordi valem
Kutsehariduskeskuses töötasid eile õhtupoolikul oma võistlustöö kallal kolmandal kursusel õppivad tulevased kondiitrid Zeinäb Mirzojeva ja Liia Brovarets, kelle käe all valmib veel nimetu tort füüsalitest. «Nimi peaks kokku sobima sisuga ja jääma inimestele meelde,» rääkisid tüdrukud. Mirzojeva sõnul on hea tordi valem see, et seda peab laskma võimalikult paljudel inimestel maitsta. «Kui ise kogu aeg proovin, ei saa lõpuks enam maitsest aru,» tõdes ta.
Toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Merle Truupõld märkis, et huvi võistluse vastu on suur, kuid kõik osalema ei pääse, sest pole piisavalt suurt töökoda.
«Kursuse juhataja paneb õpilased kirja ja just nagu bussireisilgi, kes saabub enne, pääseb sisse,» rääkis Truupõld.
Ka Suburg tõdes, et ruumid ei ole kummist ja töövahendeid ei jaguks kõigile. «Keegi ei tohi vahustajast või ahjust ilma jääda,» selgitas ta. Rahvusvaheliste võistluste eeskujul on võistkonnad kaheliikmelised ja tänu sellele saab 15 töölaua taha võistlema asuda 30 inimest.
Teisalt on ruumi ja vahendite nappus Suburgi sõnul omamoodi õpetlik. «See ongi hea kool reaalseks eluks, kus kõigile kõike ei jagu,» rääkis ta. Ka võistlejad Mirzojeva ja Brovarets on seda meelt, et teistega koos töötamine tuleb kasuks. «Jagamine on normaalne, see käib asja juurde,» ütlesid nad. Ometi tunnistasid tüdrukud, et on valmis töövahendite pärast konkurentidega võidu jooksma. «Kes ees, see mees,» naeris Brovarets.
Võistluse peakorraldaja Lilia Leimani sõnul võistlevad õpilased selle nimel, et tulevastele tööandjatele silma jääda, sest žüriiliikmete hulgas on alati ka ettevõtete esindajaid.
Pingutus töökoha nimel
Suburgi sõnul tehakse võistlejatele tihti tööpakkumisi ja mitte vaid parimatele. «Mullu ebaõnnestus ühe võistleja kreem täielikult, kuid talle pakuti tööd just selle pärast, et nähti, kuidas tüdruk keerulises olukorras rahulikuks ja rõõmsaks jäi,» tõi ta näite.
Brovarets ja Mirzojeva rääkisid, et neid ajendas võistlema isu uute kogemuste ja teadmiste järele, kuid samuti kinnitasid nad, et pingutavad selle nimel, et end tööandjatele näidata.
Mirzojeva peab tähtsaks, et tema tulevane töökoht oleks võimalikult stressivaba. «Werner on väga hea,» tõi tüdruk näite.
Lilia Leimani sõnul on mõne tööandjaga koostööd tehtud juba kümme aastat järjest.
«Toetajaid lisandub iga päevaga, isegi kiiremini, kui jõuame neid kodulehele kirja panna,» märkis ta. «Kool oma rahaga nii suurt võistlust ei saaks korraldada ja tööandjatest on suur abi.»
--------------------------
Kutsevõistlused
• Aasta tegija kutsevõistluste ajalugu ulatub aastasse 2007.
• Üheksa eelneva aasta jooksul on aasta tegija tiitli võitnud 308 noort meistrit.
• Kehtib põhimõte, et iga eriala oleks võistlustel esindatud.
• 28. jaanuaril peetav koolivõistlus on esimene samm teel üleriigilistele, Euroopa ja maailma meistrivõistlustele.
• Tavaliselt koguneb võistlust toetavaid ettevõtteid ligi 70, parimatel aastatel ligi 90.
• Tööandjad panevad välja auhinnad, osalevad žürii töös või aitavad materjalidega.