Siirdegenoomika keskus annab seni tehtud tööst huvilistele aru

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koeproovide säilitustünnid Eesti Geenivaramu biomaterjalide hoidlas, väärtuslik informatsioon, millest personaalmeditsiini heaks ammutavad ideid ka siirdegenoomika keskuse teadlased.
Koeproovide säilitustünnid Eesti Geenivaramu biomaterjalide hoidlas, väärtuslik informatsioon, millest personaalmeditsiini heaks ammutavad ideid ka siirdegenoomika keskuse teadlased. Foto: Margus Ansu

22. jaanuari pärastlõunal leiab Omicumi suures saalis aset Tartu ülikooli siirdegenoomika keskuse projekti tulemusi tutvustav infopäev, millest osa võtma on oodatud kõik huvilised, eelkõige Eesti geenivaramu projektis osalenud ja arstid.

Infopäeva eesmärk on anda ülevaade aastatel 2011–2016 Tartu ülikooli arengufondi rahastatud siirdegenoomika keskuse projekti tulemustest.

Kolme ja poole miljoni euro suuruse toetuse saanud siirdegenoomika keskus koondab Tartu ülikooli kolme teaduse tippkeskuse – genoomika, arvutiteaduse ja siirdemeditsiini – teadlased.

Siirdegenoomika keskus on loonud geenivaramu andmebaasis olevate geenidoonorite vereproovide alusel täiesti uut tüüpi geneetilist, epigeneetilist, proteoomilist ja metaboloomilist informatsiooni ühendava andmebaasi, mis on avatud personaalse meditsiini arendamiseks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

«Loodud on suurepärased eeldused unikaalse rahvusvahelise tõmbekeskuse tekkeks, mis ühendab arstid, geneetikud, arvutiteadlased ja sotsiaalteadlased,» kinnitas siirdegenoomika keskuse tegevjuht professor Ursel Soomets. «Projekti unikaalsus seisneb selles, et haigusmarkereid otsitakse ühest ja samast geeniproovist korraga nii DNA, RNA, valkude ja metaboliitide tasandil. Selleks on kasutatud andmeid juhuvalimi alusel valitud tuhandelt Eesti geenivaramu geenidoonorilt, kelle genoomi struktuuri ja funktsioneerimise kohta infot saadi.»

Siirdegenoomika keskusesse on kaasatud Tartu ülikooli nelja valdkonna tippteadlased ning eelseisval infopäeval teevad projekti tulemustest kokkuvõtte kõik osalenud töörühmade juhid.

Infopäeva külalistel on soovi korral võimalik osaleda ka geenivaramu ekskursioonidel, mis toimuvad nii enne kui pärast infopäeva.

  • Infopäev

22.  jaanuaril kell 14–17

Omicumi suures saalis Tartus Riia 23b

Ettekanded

  • Andres Metspalu, «Siirdegenoomika projekt: esialgsed plaanid ja saavutatud tulemused»
  • Lili Milani, «Mida me leidsime eestlaste geenide järjestamisel»
  • Tõnu Esko, «Mis juhtub kui geenis on mutatsioon?»
  • Pärt Peterson, «Epigeneetika kui geneetika elukogemused»
  • Ursel Soomets, «Kuidas jahtida metaboloomi?»
  • Sulev Kõks, «Soomussammaspoole varjatud maailm»
  • Maido Remm,  «Uued arvutusmeetodid genoomide ülikiireks analüüsiks»
  • Jaak Vilo, «Bioinformaatika meetodid erinevate oomikate ühendamiseks»
  • Jüri Allik, «Geenid ja isiksus»

Infopäevast osavõtuks tuleb kindlasti registreeruda geenivaramu veebiküljel www.geenivaramu.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles