Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu ringkonnakohus küsib ajaloolist kodu tagasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kunagise kohtumaja saal Veski tänavas on praegu täis rahvusarhiivi raamaturiiuleid ja -kappe. Vasakpoolne must raamatukapp on arvatavasti säilinud kohtumaja ajast. | FOTO: Margus Ansu

Kalevi tänava kohtumajas ruumikitsikuses töötav Tartu ringkonnakohus taotleb justiitsministeeriumile koostatud kirjas tagasi oma Veski tänavas asuvat ajaloolist maja, mis veel viimaseid kuid on Eesti Rahva Muuseumi peahoone.

Kalevi tänava kohtumajas on koos neli asutust – lisaks ringkonnakohtule Tartu maakohus, Tartu halduskohus ja Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Nagu tõdes Tartu ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks (pildil), on hoones suur ruumikitsikus, sest kohtute töö ümberkorralduse tõttu on tulnud töötajaid juurde võtta. «Siin on juba kitsas,» ütles Kerstna-Vaks.

Kalevi tänava maja sai valmis 2002, Tartu ringkonnakohtus töötas tollel aja kümme kohtunikku ja umbes kümme kohtuametnikku. Vahepeal on ringkonnakohus suurenenud 16 kohtunikuni ja kohtuametnike arv on kasvanud üle kahe korra, sest viidi ellu kohtujuristide reform. «Rõhutada tuleb, et Tartu ringkonnakohtuga liideti Viru ringkonnakohus 2009. aastal. See on see põhjus, miks kohtunike arv on kasvanud,» ütles Kerstna-Vaks.

Praegu on ringkonnakohus poolel viiendast korrusest, teises pooles on ruumipuuduses prokuratuur. Nõnda on ringkonnakohtu osa tööruume ka korrus allpool, prokuratuuril teisel korrusel ja asutused on majas läbi põimunud.

Ajalooline kohtumaja

See on ka põhjus, mis ringkonnakohus on tõsiselt kaalunud, kas küsida tagasi Veski tänavas asuvat Eesti Rahva Muuseumi hoonet, mis 1892. aastal valmis just nimelt kohtuhooneks.

ERMi direktor Tõnis Lukas on teinud ringkonnakohtu töötajatele hoones ekskursiooni, et saada ülevaade, kuidas ajalooline kohtumaja tänapäeval kohtule sobib.

Järeldus on Kerstna-Vaksi sõnul selge: «See maja sobib. Ega meie ole valinud Tartu linnast välja üht vabanema hakkavat maja, see on meie ajalooline kodu.»

Eesti Rahva Muuseum plaanib Raadil uue peamaja avada tänavu sügisel.

Aru on nüüdseks peetud Riigi Kinnisvara esindajatega ja kohus on saanud vastuseks, et Veski tänava maja müüki riigil plaanis ei ole, otsitakse sobivat riigiasutust.

«Meie oleme sobiv riigiasutus oma vanasse kodusse naasma,» lisas Kerstna-Vaks. «Korda tuleb see maja teha niikuinii, see on muinsuskaitse alla, riigil ei ole mõistlik lasta sel laguneda.»

Laiendamine ei aita

Tartu kesklinna üldplaneering näeb ette võimaluse laiendada Kalevi tänava kohtumaja Kalevi tänava jooneni, kuid Kerstna-Vaks ütles, et Kalevi tänava maja laiendamisest ei ole nendega juttu olnud ja see ei oleks nende seisukohalt parim lahendus, sest praegusel kooslusel kohtumajas on raske väärtust näha.

«Kõige suurem mitteväärtus on, et oleme prokuratuuriga ühel korrusel. See pigem ei ole kohane. Küll on funktsionaalne see, et prokuratuur asub esimese astme kohtuga ühes majas, see on kasutusel paljudes Euroopa riikides, ent sel juhul on asutustel erinevad sissepääsud,» märkis ta.

Veski tänava maja oma rohkete pääsudega tundub kohtutöötajatele funktsionaalne. Probleemiks võib olla küll parkimiskohtade vähesus, kuid Kerstna-Vaksi meelest ei maksa seda üle tähtsustada.

Kerstna-Vaks soovis tähelepanu juhtida ka kohtu väärikuse küsimusele: «Kui te vaatate Tallinna ringkonnakohtu maja ja meie poolt korrust, siis see on ebavõrdne väljanägemine.»

Kerstna-Vaks meenutas hiljutist külaskäiku Soome, kus tema Turu kolleegid võtsid kohe jutuks väärika ajaloo. Nimelt on Tartu ringkonnakohus Skandinaavias vanuselt kolmas apellatsioonikohus.  «Meie asutamisaega võib lugeda aastast 1630, kui Gustav II Adolf asutas Tartu õuekohtu,» ütles ta.

Eesti Vabariigi kohtuna algab Tartu ringkonnakohtu ajalugu 2. detsembril 1918, mil loodi Tartu-Võru rahukogu. See alustas tööd just Veski tänava kohtumajas.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ütles Tartu ringkonnakohtu majasoovi kommentaariks läinud reedel ühe lause:  «See kiri jõudis kohale alles täna, seisukoht on kujundamisel.»
------------------------

Veski tänava kohtumaja

• Veski 32 asuv praegune ERMi peamaja avati rahukohtu hoonena aastal 1892.

• Hoone valmis kroonuehitisena, selle Veski tänava poolse fassaadi keskosas asuvast uksest pääses avarasse halli, mille tagaosas paiknes läbi hoone ulatuv trepp. Maja tagaosas asus koridor, kust avanesid uksed kohtusaalidesse, uurijate ja ametnike kabinettidesse ning muudesse ruumidesse.

• Pärast Teist maailmasõda sai hoone riiklik etnograafiamuuseum, mis nimetati taas ümber Eesti Rahva Muuseumiks.

Tagasi üles