Y-galerii kolis keldrist kirikusse ja läks seejärel hingusele

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Y-galerii kuraator Tanel Rander heitis kunstitegevuseks ajutiselt kasutada antud ruumides Tartu ülikooli endises kirikus detsembri lõpul pilgu ebameeldivasse tulevikku.
Y-galerii kuraator Tanel Rander heitis kunstitegevuseks ajutiselt kasutada antud ruumides Tartu ülikooli endises kirikus detsembri lõpul pilgu ebameeldivasse tulevikku. Foto: Kristjan Teedema

Nadežda Tšernobai näitus «Altarid. Vol. 3» oli Y-galeriis viimast päeva vaadata 31. detsembril. Samal kuupäeval lõpetas galerii tegevuse. Homses Tartu Postimehes räägivad sellel teemal galerist Kaisa Eiche ja Tartu üliõpilasmaja tegevjuht Kulno Kungla. Siinkohal vastab küsimusele, miks ei saa Y-galerii senises vormis enam jätkata, galeristi kõrval viimasel kahel aastal programmi kuraatorina tegutsenud Tanel Rander.

«Jakobi 1 kiriku saal ei olnud tegelikult Y-galerii uus püsipind. Puudub stabiilsus, leping ja kokkulepe, mis võimaldaks ruumi arendada, galeriitegevuseks kohandada,» märkis kuraator Tanel Rander. «2015. aastal tekkis näiteks olukord, kus meile renditi seda ruumi ainult paari kuu kaupa – suvel ei saanud me olla 100 protsenti kindlad, et sügisel näitused toimuvad. Igasugune galeriitegevus eeldab siiski aasta alguses programmi kinnitamist ja kunstnikele kinnituse andmist, et nad saaksid hakata näituseks valmistuma – töötama, planeerima, raha taotlema. Meil õnnestus 2015. aastal siiski ära hoida olukord, kus näitusetoetuse ja reisitoetuse saanud väliskunstniku näitus oleks meie ruumiprobleemide tõttu ära jäänud. Kui see juhtunuks, oleks tekkinud juriidiliselt keeruline olukord, samuti oleks pöördumatult kahjustada saanud galerii ja sellega seotud inimeste usaldusväärsus.»

Randeri sõnul ei vasta Jakobi 1 üüripinna olukord galerii vajadustele. «Ruum on tugevalt amortiseerunud, puuduvad valgustingimused ja elektriühendused. Publikul on raske galeriisse jõuda, kuna see asub amortiseerunud, puudulikult valgustatud hoone kolmandal korrusel,» lisas ta.

Ei olnud lubatud paigutada hoone fassaadile Y-galerii silti, tuli läbi ajada paberist plakatitega. Kitsaste koridoride tõttu oli raskendatud ehitusmaterjalide ja paljude kunstiteoste kohaletoimetamine.

Järsud trepid takistasid ka osa publiku jõudmist näitustele. «Näiteks on meie poole pöördunud mitu erivajadustega inimesi ühendavat organisatsiooni sooviga näitust korraldada. Pärast pinnaga tutvumist on nad aga oma ettepanekust loobunud – just nimelt treppide tõttu,» selgitas Y-galerii programmi kuraator.

Ruumidega seotud ebastabiilsuse tõttu kannatab Randeri sõnul galerii usaldusväärsus. «Kuna ei saa olla kindel, et galerii eksisteerib ka kahe-kolme aasta pärast, ei ole me saanud näiteks astuda Euroopa Liidu toetustega seotud rahvusvahelistesse koostööprojektidesse, mida möödunud aastal planeerisime koos ühe Sloveenia organisatsiooniga,» märkis kuraator.

Ta on arvamusel, et sellistes oludes ei ole võimalik professionaalset galeriitegevust arendada. Kuid ühtlasi arvab ta, et kaks aastat, mil Y-galerii tegutses ülikooli vanas kirikus, õigustasid ennast ruumi eksklusiivsuse tõttu. «Kirikusaali omadused on pakkunud mitmetele kunstnikele väljakutset ja mõjutanud positiivselt nende loomingut,» lisas ta.

Samas edastas Tanel Rander galeriid külastanud kunstnike ja kultuuritegelaste arusaamatuse: miks Tartu ülikool ei soovi panustada kultuuritegevuse arendamisse nii eksklusiivses ruumis, mille kasutamisest oleks huvitatud veel palju kunstnikke Eestist ja mujalt. «Tartu linn on olnud üpris vastutulelik meie ruumiprobleemidele, oleme saanud mitmeid pakkumisi, mis ühel või teisel rahalisel põhjusel on ära langenud. Linn ei saa olla aga ainus meie toetaja – algusest peale on meile ruumid taganud ülikool.»

Tanel Rander alustas tegevust Y-galeriis sooviga tõsta esile kunstiloomingu hariduslikku funktsiooni ning kasutada ära Tartu eripäraks olevaid haridusinstitutsioone ja suurt tudengkonda. Tema eesmärk oli pakkuda kunstipublikule kohta, kus omandada alternatiivseid teadmisi – õppida seda, mida Tartus ja kogu Eestis ei õpetata – ning puutuda kokku kunstnike ja teoreetikutega, kellega haridussüsteemi kaudu ei saa Eestis kokku puutuda.

«Samal ajal pidi aga Y-galerii programmis säilima kohaspetsiifilisus ja mitmekesisus,» lisas ta. «Kuuldus Tartu ülikooli maaliosakonna sulgemisest tõi kaasa selle, et 2015. aasta programmis olid kesksel kohal praegused ja endised Tartu ülikooli maalitudengid.»

Mis saad Tanel Randerist pärast Y-galerii sulgemist?

«Jätkan oma loomingulist tegevust kunstniku ja kuraatorina, isiklikult ja uue, iseseisva organisatsiooni kaudu. Väljundeid otsin Tartust ja mujalt,» vastas kuraator. «Minu põhihuvi on arendada Ida-Euroopa kultuurilist teadvust ja koostööd, nii teoorias kui praktikas.»

Aga mis saab Kaisa Eichest?

«Olen juba mõnda aega töötanud erasektoris,» vastas galerist.

Juhust kasutades tänas ta Tanel Randerit, Eva Mustoneni ja Maria Rõhut, kes viimastel aastatel olid suureks abiks, kõiki kunstnikke, kuraatoreid ja koostööpartnereid läbi aastate, kes valisid oma loomingu näitamiseks Y-galerii, ja eriti neid, kes võtsid näitusetegemiseks ette Jakobi saali, mis vajas oma iseärasuste tõttu erilist komponeerimist.

Y-galerii avati Tartu ülikooli ja Tartu linna koostöös Küütri ja Ülikooli tänava nurgal (Küütri 2) keldrikorrusel 12 aastat tagasi, 6. jaanuaril 2004. Esimene näitus ajutiselt kasutada antud ruumis ülikooli endises kirikus (Jakobi 1) avati 2014. aasta mais. Aastast 2006 peab esimene galerist Margus Kiis blogi ygalerii.blogspot.com, kus on kajastatud kõik toimunud näitused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles