Jahimehed hakkavad kütitud metsseaemiste eest pearaha saama

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimehed küttisid sügisel Paljassaares 21 metssiga. Pilt on illustratiivne.
Jahimehed küttisid sügisel Paljassaares 21 metssiga. Pilt on illustratiivne. Foto: Jaanus Lensment

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade hulgas hakkab veterinaar- ja toiduamet (VTA) jaanuarist maksma jahimeestele emiste küttimise eest. Kuni 100 eurot kütitud looma kohta makstakse jahimeestele organmaterjali alusel vastavalt VTA ja kohalike jahiseltside vahel sõlmitud lepingutele.  

«Kuna metsas leviv katk on koduseafarmidele jätkuvalt suureks ohuks, peame rakendama meetmeid taudi leviku peatamiseks metssigade populatsioonis. Selleks on ennekõike vaja vähendada oluliselt metssigade arvukust,» selgitas veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. «Üks tõhusamaid meetodeid populatsiooni vähendamiseks on suguküpsete emiste küttimine.»

Euroopa Komisjon on lisameetmena seakatku leviku tõkestamiseks otsustanud kompenseerida emiste küttimist Baltimaades ja Poolas, kus katk levib. 2016. aastal makstakse ühe suguküpse emise küttimise eest kompensatsiooni kuni 100 eurot, millest 75 protsenti katab Euroopa Komisjon.

Kompensatsiooni saamiseks peab jahiselts sõlmima lepingu VTAga. VTA sõlmib lepingu kõigi selleks soovi avaldanud jahiseltsidega. Raha makstakse lepingupartneriteks olevatele jahindusorganisatsioonidele kord kuus vastavalt lepingutingimustele. Jahimeestele maksab kompensatsiooni välja kohalik jahiorganisatsioon.

Kompensatsiooni maksmise aluseks on maakondlikule veterinaarkeskusele esitatud isikut tõendav dokument, kütitud emise andmeid sisaldav jahiluba ning veterinaarkeskusesse toimetatud nõuetekohaselt pakendatud kütitud emise organmaterjal.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatajatele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles