Eesti arhiivinduse keskus, praegu veel J. Liivi tänaval kunagises keiserliku ülikooli ühiselamuks ehitatud hoones tegutsev rahvusarhiiv kolib kevadel Nooruse tänavale – uude, kõigile tänapäeva nõuetele vastavasse koju.
Sajandi jagu oodatud hoone
4. jaanuar 2016, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembri viimaste päevade seisu põhjal võib öelda, et rahvusarhiivi uus hoone Noora on valmis. Suuremad siseviimistlustööd olid jõudnud lõpusirgele, käsil oli kibe tehnosüsteemide paigaldamine.
Ehitaja hakkab hoonet tellijale ehk Riigi Kinnisvarale (RKAS) üle andma veebruari alguses, RKAS omakorda peab hoone lõppkasutajale ehk rahvusarhiivile kätte andma hiljemalt 1. aprilliks.
Ammu arhiiviks kõlbmatu
Tartu Postimehega Nooras ringkäigu teinud rahvusarhiivi haldusjuht Jaak Koiduaru on ehitusprotsessiga peensusteni kursis ning ta nentis rahulolevalt, et ehitajale saab öelda vaid kiidusõnu.
«Mõnes mõttes on see siin uskumatu edulugu,» polnud Koiduaru kiitusega kitsi. «Muidugi on meid ka ilm säästnud: juba veebruaris saadi alustada betoonitöid. Selge see, et ehitust ilma probleemideta pole olemas, aga need on olnud kõik hallatavad ning lahendatavad nii eelarveliselt kui ka organisatoorselt.»
Koiduaru lisas, et kuigi üldiselt on uude hoonesse kolimise alguseks planeeritud aprill, pole praegust asjade seisu arvestades sugugi välistatud, et seda saab alustada varemgi.
Rahvusarhiivi praegust hoonet hakati ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana kasutama Eesti Vabariigi algusajal ehk 1921. aastal. Juba kolm aastat hiljem aga sedastati, et tegelikult on endine ühiselamu arhiivihooneks tuleohutusreeglite tõttu kõlbmatu ning tarvis oleks uut hoonet. «Ei läinudki palju aega – 92 aastat – ning saimegi endale uue maja,» naeris Koiduaru.
Et Liivi tänaval rahvusarhiivil arenguperspektiive pole, sai selgeks 2009. aastal, kui arhiiv pidas plaani ehitada samasse 5000 ruutmeetri suurune juurdeehitis ning renoveerida peahoone tänapäeva arhiividele esitatavate nõuete järgi. Linnavolikogu kinnitaski toona vastava detailplaneeringu, ent selles sätestati vana hoone restaureerimise eeldusena, et säilitatakse ruumiprogramm ja puidust talalaed.
«Nendel tingimustel ei ole võimalik arhiivihoonet ajakohaseks ümber ehitada,» nentis Koiduaru. «Tänapäevased lükandriiulid tähendavad põrandatele tohutut koormust ning ainumõeldavad on betoonist vahelaed. Seega võtsime vastu otsuse ehitada täiesti uus maja kusagile mujale.»
Sobiv krunt leiti üsna kiiresti Nooruse tänaval, kus on Tartu ülikooli arenev linnak. Koostöö RKASi ja krundi toonase omaniku ülikooli vahel oli konstruktiivne ning sellega oli rahvusarhiivi uue asukoha küsimus lahendatud.
Märksõnaks kolimine
Alanud aasta tähtsaks märksõnaks saab rahvusarhiivile mõistagi kolimine. See on kavandatud sujuvalt ja mitmes laines. Esmalt plaanitakse Noorasse täismahus ümber kolida Kuressaare, Haapsalu ja Tallinna Tõnismäe arhiivi hoidlad kui väiksemad, seejärel võetakse ette Liivi tänava hoone säilikute kolimine.
Seetõttu tuleb ka arvestada, et mais tavakasutajatele vana hoone suletakse. Kliendid siiski teenindamata ei jää, ajutine uurimissaal seatakse sisse rahvusarhiivi Vahi tänava hoidlasse. Et kolimine on äärmiselt aeganõudev, avatakse uus hoone tavakülastajatele 2017. aastal.
Noora on projekteeritud kahe eraldiseisva hoonena: fassaadipoolses osas paiknevad viiel korrusel avalikkusele, administratsioonile ja teistele töötajatele mõeldud ruumid ning digitaalarhiiv, teine osa on monoliitne hoidlakompleks.
Teine ehitusetapp ootel
Hoone projekteerimisel on arvestatud ka teise ehitusetapiga, nimelt on krundile võimalik ehitada veel 10 000 ruutmeetrit hoidlapinda lisaks. Mingeid ajalisi plaane ehituse kohta pole aga paika pandud, kuna see sõltub sellest, millal «vana» osa täis saab. See võib juhtuda viie, aga võib juhtuda ka kümne aasta pärast.
«Pikki aastaid oleme arhiiviseadust eirates tõrjunud igasugust kogumistegevust, sest meil ei ole selleks olnud lihtsalt pinda. Praegu ei oska me aga täpselt prognoosida riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ainesevoolu, mis meile nüüd hakkab saabuma seetõttu, et tekib vaba hoidlapind,» selgitas Jaak Koiduaru.
Küll on Koiduaru sõnul kindel, et teises etapis valmiv hoidla jääb rahvusarhiivile viimaseks selletaoliseks, sest ainestik muutub üha enam digitaalseks, see tähendab, et see sünnibki digitaalsena.
Muuseas, Nooras ringkäiku tehes sai ka selgeks, et hirmul, nagu muudaks must labürindimotiividega fassaadikangas maja seestpoolt pimedaks, pole vähimatki alust – hoone on valgusküllane ning mingit rusutustunnet küll ei teki.
Aga Liivi tänava maja kuulsaid katusekontserte Nooras pidada ei saa, kuna selle katust katab moodne, kuid habras rullmaterjal, ning näiteks kontsakingadel üle selle tippimine tähendaks, et kogu katusematerjal tuleks lihtsal välja vahetada.
-----------------------------
Rahvusarhiivi uus hoone
• Üleandmise tähtaeg 1. aprill.
• Tellija Riigi Kinnisvara.
• Ehitaja YIT Ehitus.
• Ehitustöid alustati 2015. aasta jaanuaris.
• Hoone arhitekt on Illimar Truverk, ehitusprojekt valmis firmade Asum Arhitektid, Arhitekt11 ja Vaikla Stuudio koostöös.
• Hoone suurus on ligi 11 000 ruutmeetrit, sellest 6000 ruutmeetrit hoidlapinda,
ülejäänu on avalik ja muu pind.
• Hoone mahutab u 44 000 riiulimeetrit säilikuid, sinna paigutatakse u 236 000
karpi arhivaalidega.
• Ehitusmaksumus on 7,7 miljonit eurot, lisandub käibemaks.