Põdrajaht jõudis selleks aastaks lõpule

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põdrajaht on selleks aastaks lõppenud.
Põdrajaht on selleks aastaks lõppenud. Foto: Lenno Põder

Teisipäeval jõudis lõpule tänavune põdrajahi hooaeg. Tartumaa jahiseltsidele ette nähtud miinimumkvoot oli 331 põtra ning kuigi andemete kogumine pole veel täielikult lõpule viidud, võib juba praegu öelda, et plaan sai ka täidetud.

Liivi Amor Tartumaa jahindusseltse koondavast Tartu jahindusklubist märkis eile, et seltsid olid hooaja jooksul küttinud 321 põtra, kuid et 34 võetud luba oli veel tagastamata, siis on selge, et kvoot sai täis. Lisaks tuleb arvestada, et Alatskivil tegutseb iseseisev jahiselts, kes oma andmeid Tartu jahindusklubile ei esita. Tartu Postimehele teadaolevalt täitsid ka Alatskivi mehed neile määratud limiidi (25 põtra).

Põdrarohke piirikond

Eilseks tagastatud lubade arvu järgi on põtrade arvukus suurim Peipsiääre piirkonna metsa- ja soomassiivides, seal kütiti 33 põtra, Meeksi piirkonnas (koos Piirissaarega) 29 ja Kambjas 26 põtra. Ülejäänud piirkondades jäi lastud põtrade arv alla kahekümne.

Nii Liivi Amor kui keskkonnaameti Jõgeva ja Tartu regiooni jahinduse spetsialist Hettel Mets märkisid, et üldjoontes võib põtrade arvukusega maakonnas rahule jääda, kuid kohati on seltsid kurtnud vasikate vähesuse üle. Nimelt näeb küttimisstruktuur ette, et lastavatest isenditest peab vasikaid olema 32–38 protsenti, kuid kõik seltsid pole suutnud sellest kinni pidada. Põhjusena tuuakse välja kiskjad, kes on piirkonniti vasikate seas suurt laastamistööd teinud.

Jahiseltsidele on kvoodi ja struktuuri täitmata jätmise eest ette nähtud karistused, kuid alati kuulatakse enne ära seltside põhjendused oma tegevuse kohta ning edasised sammud sõltuvad just neist.

«Kui teame, et Alam-Pedjal on hundikari, siis mõjutab see kindlasti piirkondlikke jahiseltse ning sellega arvestatakse,» tõi Mets näite. Ta lisas, et see, kui selts ei suuda ette nähtud kvooti hooaja jooksul täita, ei tähenda see kindlasti seda, et järgmisel hooajal väljastatakse neile vähem lube.

«See tooks kaasa selle, et põdrakahjustuste oht kohe suureneb. Seetõttu ongi viimastel aastatel ette antud minimaalne küttimismaht. Jahimehed võivad ka rohkem lasta, sest kahjustused on praegu väga aktuaalne teema,» rääkis Hettel Mets.

Liivi Amor lisas, et seni pole jahiseltsidele mingeid sanktsioone rakendatud. Asja iva ongi selles, et kui põtrade arvukus on liiga suur, tekitavad nad ka rohkem kahjustusi ning need tuleks seltsidel kinni maksta. Kui kahjustusi pole, pole põhjust ka karistada.

Tartumaal pole kurtmiseks põhjust

Eesti juhtiv põdrauurija Jüri Tõnisson on samuti kibedasti ametis andmete kogumisega. Ta on viimase kuu jooksul läbi käinud kõik maakonnad ning ka tema esmamulje on, et Tartumaal pole põhjust kurtmiseks.

Tõnisson põhjendab seda asjaoluga, et tema käest läbi käinud sarvede kvaliteet on seinast seina ehk esindatud on kogu spekter. Nii on väiksemate sarvede kõrval rohkelt ka maksimumsuurusega sarvi. Kuldmedaliväärilisi sarvi on Tartumaalt tulnud  tänavu vähemalt viis ning Varnja soost leitud surnud põdrapulli pulksarved on üldse kõige vägevama punktisummaga sarved, mida Tõnisson tänavusel hooajal mõõta on saanud.

«Kõige olulisem on keskmine seis,» rõhutas Jüri Tõnisson. «Kuigi jahimeeste arvates on liiga palju viletsaid sarvi, ei tähenda see seda, et põder oleks alla käinud, vaid hoopis seda, et põdral on olnud soodsamad aastad. See on kaasa toonud selle, et mullikad on saanud nooremalt suguküpseks, nende vasikad on aga väiksemad ja nondele kasvavad hiljem ka väiksemad sarved,» selgitas teadlane.

Ka Jüri Tõnisson möönis, et kohati võivad kiskjad põdravasikate seas laastamistööd teha, kuid kiskjate surve on põtradele alati olnud, see on looduses paratamatu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles