Pauluse kirikusse on ka tänavu oodatud jõululõunale need, kes pidurooga ise endale lubada ei saa. Kiriku tiibhoones saavad külalised oma kõhtu täita homme ja reedel lõuna paiku.
Pauluse kirik pakub jõululõunat
15. detsember 2015, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pauluse koguduse kokk Hardi Kõnd valmistab koos abilistega kahe päeva jooksul süüa tuhandele inimesele. Menüüsse kuuluvad kartul, verivorst, liha, peedisalat ja leib. Joogiks antakse morssi ning magustoiduks pakutakse kohupiimavahtu kisselliga. Prae kõrvale võib haugata leiba ning magusale lisaks mandariine.
Kõndi sõnul on menüü viimastel aastatel olnud ühesugune. Üheks päevaks tuleb küpsetada umbes 60 kilo verivorsti, 80 kilo liha, 85 kilo kartulit ja teha 35 kilo punapeedisalatit. Kohupiimavahtu kulub tõenäoliselt 30 kilo ja kisselli selle kõrvale 70 kilo. Sööjate nimekirja saamiseks end kuskil registreerima ei pea, piisab lihtsalt kohaleminekust.
Eesti evangeelse luteriliku kiriku (EELK) piiskopi Joel Luhametsa sõnul on jõululõuna traditsioon juba päris pikk, nad on teinud seda üle kümne aasta. «Kunagi alustasid seda ettevõtlikud naised, aga kui huvi kasvas, sobis see ülesanne edasi anda meile,» ütles ta. Raha toidu ostmiseks saadakse Tartu linnalt.
Luhametsa sõnul on neil tublid vabatahtlikud, kes aitavad rahvast vastu võtta, laudu katta ja koristada. Kui kellelgi on veel huvi kirikuperet aidata, võib Pauluse kiriku kantseleiga ühendust võtta. Vabatahtlikele abilistele tuleb läbida toiduga tegelemiseks tervisekontroll.
Kui jõululõunale peaks ka lapsi tulema, tahavad lõunapakkujad neile kommikoti kaasa anda, et rõõmu kauemaks jätkuks. «Pigem on tegemist sõbraliku žestiga, kui millegi hädavajalikuga, see muudab linna elu soojemaks,» ütles piiskop.
Varasema kogemuse põhjal on inimesi ühel päeval tulnud umbes 500, mõnikord on toitu ka üle jäänud, mõnikord veidi puudu tulnud. «Ilma ei ole keegi jäänud, kokal on alati midagi varuks, nii et tühja kõhuga ei pea lahkuma keegi,» ütles Luhamets.