Tartu on pulbitseva kultuurieluga linn, kus inimesed on kino järele hullud ja neile näidatakse väärtfilme, kus tehakse parimat džässmuusikat ja uhket tänavakunsti. Nii kirjeldab Emajõelinna Briti mainekas leht The Guardian.
Briti leht kiidab Tartut taevani
15. detsember 2015, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guardianis ilmus sel nädalal pikk lugu Tartust, mis kannab pealkirja «Eesti intellektuaalne süda».
Esmalt tõstab Jleht esile Tartu elavat tänavakunstielu ja festivali Stencibility. Selles kontekstis leiab ära märkimist kohalik tänavakunstiguru Edward von Lõngus ja tema teos Sammalhabemest ja politseinikust, mis on andnud oma panuse ka riigi uimastite-teemalisse debatti. Lisatud on aktiivne link ka Tartu Postimehes ilmunud vastavasisulisele loole.
Kiita saavad ka üritustesari Comedy Estonia, filmifestival tARTuFF, Elektriteater, residentkunstnike programm jpt Tartu ettevõtmised.
The Guardiani lugu saab lugeda siit.
Ideejazzi peakorraldaja ja Tartu Jazzklubi vedaja Oleg Pissarenko on artiklist mõistagi meelitatud, kuid rõhutab, et loorberitele puhkama ei jääda ning festivalil on veel kõvasti arenguruumi. «See festival on tasapisi kasvanud eimillestki. Järgmisel aastal on meil ambitsioon muutuda rahvusvaheliseks,» märkis muusik.
Kümme aastat Tartus tegutsenud Pissarenko lisas, et tema on linna kultuurieluga väga rahul. «Kui ise olla aktiivne, viitsida suhelda ja otsida kontakte, siis on ka siin kõik uksed avatud,» on kitarrist veendunud.
Ka tänavakunstnik Edward von Lõngus ning Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher on seisukohal, et Tartu kultuurieluga ongi asjad just nii hästi, nagu Guardiani artiklis esitatud.
«Igapäevane erilisus on juba definitsioonipõhiselt tavalisus, mistõttu on väljastpoolt tulijal seda kõike lihtsam märgata, kuid arvan, et ka paljud tartlased oskavad oma elukeskkonda samamoodi hinnata ja armastada,» kommenteeris von Lõngus.
«Vaimne pinnas on siin kahtlemata viljakas, sellises keskkonnas on võimalik juhtuda erilistel asjadel. Ka Tartu tänavakunsti fenomen sai tekkida just tänu õigete tingimuste olemasolule,» lisas tänavakunstnik.
Berk Vaher rõhutas, et tegelikult esitatakse artiklis vaid murdosa
põnevatest asjadest, mis Tartus aset leiavad. Ta tõstis esile, et kui ühelt poolt on välja toodud n-ö paraadkultuuriga seotud sündmused, siis kiiduväärne on ka autori huvi alternatiivsema kultuuri vastu.
«Nimistut uurides hakkab silma, et ilmselt on autor rändur, kes on siin ka ise aktiivselt inimestega suhelnud, ja nii on teda järgmistesse põnevatesse kohtadesse juhatatud,» märkis Vaher.