Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotomeenutus kevadisest Prima Vista festivalist, kui lastega kohtus Eduard Uspenski.
Fotomeenutus kevadisest Prima Vista festivalist, kui lastega kohtus Eduard Uspenski. Foto: Margus Ansu

UNESCO teatas nende 47 linna nimed, kes valiti tänavu organisatsiooni mainekasse loovlinnade võrgustikku. Kirjanduse valdkonnas pääses valitud seltskonda ka Tartu.

UNESCO asutas loovlinnade võrgustiku 2004. aastal. Sinna kuulub nüüd 116 linna, neist 20 kirjanduses. Loovlinnade võrgustik kutsuti ellu selleks, et edendada koostööd linnade vahel, kes on selgelt sõnastanud, et nende jaoks on loovus jätkusuutliku linnakeskkonna arenguks strateegiline faktor. Lisaks kirjandusele kuuluvad võrgustikku ka disaini, käsitööd ja rahvakunsti, filmi, meediat ja gastronoomiat väärtustavad linnad.

Loovlinnade võrgustikku pääsemine ei ole sugugi lihtne ega lühiajaline protsess. Tartu kontekstis olid vastava taotluse kirjutamisse kaasatud Eesti kirjanike liit, Eesti kirjanike selts, Kirjandusmuuseum, Tartu ülikool, ülikooli raamatukogu, linnaraamatukogu ja teisedki organisatsioonid.

Idee algataja Krista Ojasaare sõnul tekkis mõte UNESCO loovlinnade võrgustikuga liitumiseks juba seitse aastat tagasi, kui ta osales Edinburghi kirjandusfestivalil. «Seal oli workshop loovlinnadest, rõhuasetusega mõistagi kirjanduslinnadel. Kuna Edinburgh ise oli üldse võrgustiku esimene kirjanduslinn, siis loodeti, et leitakse mõttekaaslasi,» rääkis Ojasaar.

Nüüd ongi Tartu lõpuks loovlinnade seltskonda vastu võetud ning Krista Ojasaare sõnul tähendab see linna jaoks lisaks suurele tunnustusele – nimekirja pääsemise eelduseks oli elav, rikas ja jätkuv kirjanduselu - ka praktilist võimalust end jõulisemalt turundama asuda.

«Siia hakkab saabuma rohkem teadlikke väliskülalisi, kes näevad, et Tartusse tasub just kultuuri pärast tulla. Meil on aga lihtsam kirjandusfestivalidele ja muudele kultuuriüritustele väliskülalisi saada, teiste loovlinnadega koostööd teha, uusi põnevaid projekte algatada,» selgitas Ojasaar. Ta lisas, et loovlinna staatus on tähtajatu.

Väärika sündmuse tähistamiseks kleebiti juba eile õhtul Tartu linnaliinibussidesse luuletused linnaga seotud kirjanikelt, samuti avatakse täna Kirjanduse majas raamatupood. Natuke kaugemaks tulevikuks on muidki plaane, näiteks soovitakse luua kirjanike residentuur, mis tähendab seda, et mingiks perioodiks kutsutakse Tartusse väliskirjanikke, kes saaksid siit inspiratsiooni ja osaleksid linna kultuurielus.

Koos Tartuga võeti UNESCO kirjanduslinnade sekka Barcelona, Bagdad, Ljubljana, Lviv, Uljanovsk, Montevideo, Nottingham ja Obidos.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles